Suurettevõtjad nõuavad paremaid idasuhteid

Praeguses viletsas majanduskeskkonnas näevad suurettevõtjad Eesti tulude suurendamise võimalusi Venemaal, mille majanduskasv ületab kõiki naabreid, ütles eile assotsiatsiooni tegevdirektor Jaak Saarniit.

Eesti majanduskasvu kokkukuivamise tõttu tuleks ette võtte riigisektori kulude kärpimine ning asuda negatiivse riigieelarve koostamisele, lausus Saarniit.

?Majanduskeskkond on viimasel ajal halvenenud, mis peegeldub maksukoormuse ja bürokraatia hiilivas kasvus ning riigi haldussuutlikkuse ja reaalmajanduse sektori töökohtade arvu vähenemises,? rääkis Saarniit. ?Valitsus peaks välja töötama mitu arengustsenaariumi olukorra kontrollimiseks.?

Assotsiatsiooni juhatus võib täna koondatavad seisukohad Laarile ühise märgukirja koostamiseks edasi saata Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ning Eesti Tööstuse ja Tööandjate Keskliidule.

Kaubandus-tööstuskoda ei näe põhjust uuteks pöördumisteks valitsuse poole, ütles koja president Toomas Luman. ?Teatraalsed pöördumised ei vii edasi,? lausus ta.

Venemaaga suhete parandamiseks pole mõtet valitsusele ettepanekuid teha, sest Venemaa ei ole suhete klaarimisest praegu huvitatud, märkis Luman.

?Topelttollide kadumine tooks ettevõtjatele loomulikult kasu, kuid nende säilimist ei saa vaadelda kui Eestile totaalselt halba asja,? rääkis Luman. ?Venemaal valitseva segaduse tõttu jääb see maa meile igal juhul riskituruks.?

Ettevõtlusorganisatsioonide koostöölepingu alusel on tööandjate liit valmis ühispöördumist arutama, kuid peab Vene poole huvi puudumise tõttu Eesti valitsuse võimalusi murrangu saavutamiseks tühiseks, ütles liidu juhatuse esimees Jüri Käo.