Petturid jäid kohtumaratonis maksuametile alla

Audiitor Pjotr Kisseljovi juhitav Audest oli kudunud terve firmade võrgustiku, mille kaudu toimetati olematu kauba eksporti. Audestiga seotud kümmekond ettevõtet esitasid aastail 1993?1994 maksuametile fiktiivseid dokumente mitmesuguste kaupade ekspordi kohta, mistõttu oli maksuamet kohustatud tagastama väidetavalt varem tasutud käibemaksu.

Hilisemal kontrollimisel aga selgus, et eksporditud kauba müüjaid tegelikkuses ei eksisteeri ning mingit käibemaksu ei tasutud. Samuti tuli ilmsiks, et tollideklaratsioonides näidatud transpordivahendid ei olnud tegelikult piiri ületanudki. Pettustele saadi jälile tänu kriminaalasjale, mille kaitsepolitsei maksuameti taotlusel algatas.

Tänavu oktoobris jõustunud Viru ringkonnakohtu otsusega muutusid reaalsuseks kriminaalkaristused ning tsiviilhagi korras sissenõutud summad, mida kajastab põhjalikumalt kõrvalolev tabel. Süüdimõistetuid karistati kriminaalkoodeksi järgi kelmuse eest, millega põhjustati suurt varalist kahju ja mis pandi toime isikute grupi poolt.

Läinud nädalal tegi riigikohus otsuse ASi Inkomplekt (praeguse nimega Incomplekt Holding) suhtes, mille kohaselt tuleb nimetatud ettevõttel tasuda maksuametile üle 600 000 krooni ebaseaduslikult maha arvestatud käibemaksu.

Inkomplekt kui ülalmainitud kriminaalasjaga seotud ASide Lontsen ja Rontsent õigusjärglane kuulub samuti sajaprotsendiliselt audiitorfirmale Audest. Ka Inkomplekti tehingud ulatuvad aastasse 1993.

Nimetatud kohtuasi tekkis maksuameti ettekirjutusest, mis esitati pärast seda, kui ilmnes, et konkreetseid isikuid, kaasa arvatud Pjotr Kisseljov, ei olnud kuriteo aegumise tõttu enam võimalik kriminaalkorras karistada.

Selleks andis võimaluse maksukorralduse seadus, mille kohaselt on maksuhalduril õigus maksu tasumisest või ülekandmisest tahtliku kõrvalehoidumise korral määrata maksusumma kuue aasta jooksul alates maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast arvates.

Mitu aastat audiitorfirmade TOP 30 tippu jõudnud Audesti juht Pjotr Kisseljov pöördus 1999. aasta novembris Tallinna linnakohtu poole avaldusega algatada kriminaalasi maksuameti peadirektori Aivar Sõerdi suhtes, kes oli Kisseljovi arvates esinenud teadvalt valede ja teda häbistavate väljamõeldistega. Ehk kriminaalkoodeksi mõttes tegelnud laimu levitamisega.

Kõnealused väljamõeldised sisaldusid Kisseljovi meelest maksuameti ettekirjutuses, kus talle pandi süüks dokumentide võltsimist ja sel teel tagastatava käibemaksu väljapetmist maksuametilt. Kisseljovi enda suhtes algatatud kriminaalasi oli mõni kuu varem Kohtla-Järve linnakohtu määrusega lõpetatud, sest süüdistuses kirjeldatud kuriteoepisoodidest oli möödunud rohkem kui viis aastat. Ehk teisisõnu, kuritegu oli aegunud.

Sama aasta detsembris algataski Tallinna linnakohus Sõerdi suhtes kriminaalasja, kuid mõistis ta juba kaks nädalat hiljem õigeks. Sama meelt oli Tallinna ringkonnakohus, kes jättis Kisseljovi apellatsioonkaebuse rahuldamata.