Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pankrotihaldur röövis töötajate lahkumishüvitise

    ?Alles eelmisel nädalal sain rahandusministeeriumist teada, et raha on juba rohkem kui aasta tagasi arvele kantud,? ütles pankrotistunud OÜ Menteko direktor Rein Randveer. Ta ütles, et teavitas seepeale pankrotihaldur Milvi Suursaare tegevusest kirjalikult nii Pankrotihaldurite Koda kui ka kohtunik Külliki Johannsoni, kes ta mullu suvel ametisse määras. Randveeri sõnul on naiivne loota, et Menteko arvele kantud 263 000 krooni seal veel alles on. ?Viimases telefonikõnes lubas ta raha osade kaupa ära maksta, kuid eriti ma sellesse ei usu,? lausus pankrotistunud firma juht.
    Ettevõtte endise pearaamatupidaja Helle Kohvi sõnul lollitas Suursaar teda pikemat aega, vastates igakuistele järelpärimistele, et raha ei ole. Ta ütles, et Suursaar kandis saadud summa oma õigusbüroo Dilemma arvele, kuid nüüd on seal vaid 81 senti. Menteko 27 inimest said tööraamatu kätte eelmise aasta juunis ja ootavad lahkumiskompensatsiooni tänaseni. Kohvi sõnul pole paljud neist uut töökohta leidnud ja osa süüdistab nüüd raha kadumises juhtkonda.
    Ettevõttes tootmisjuhina töötanud Ants Tõnsi sõnul ütles Suursaar talle telefonis, et raha on olemas, kuid tal on väga palju tööd ja pole aega seda inimestele välja maksta. ?On täiesti selge, et Suursaar on pettuse peal väljas ja saadud raha ammu enda huvides ära kasutanud,? ütles ta. Tõnsu sõnul peaks pankrotihaldur nüüd töötajaile koos hüvitisega ka aasta ja kahe kuu eest intresse maksma.
    Viimasel ajal pole Menteko juhtidel õnnestunud enam Suursaarega ühendust saada. Eile oli Suursaare mobiiltelefon terve päeva välja lülitatud ja ka ta büroo uks Roosikrantsi 21-1 jäi ajakirjanikele suletuks.
    Rahandusministeeriumist öeldi, et Suursaarega on varemgi analoogilisi probleeme olnud. Nimelt jättis ta hüvitise õigel ajal välja maksmata ka eelmisel aastal pankrotistunud Rioner Eesti ASi töötajaile. Pankrotihaldur Tiina Miti sõnul kasutab Suursaar pankrotistunud ettevõtete pangaarveid oma vanade võlgade tasumiseks. ?See on ennekuulmatu, kuidas üks pankrotihaldur võib oma ametit sulaselgeks röövimiseks kasutada,? lausus ta.
    Pankrotihaldurite Koja esimees Andres Hermet kinnitas, et on teadlik Suursaare kuritarvitustest, kuid kojal puudub igasugune võimalus oma liikmeid korrale kutsuda. Ta tunnistas, et selline tegevus tõmbab alla ka teiste pankrotihaldurite maine ja on igati taunitav. Hermeti sõnul on ettevalmistamisel pankrotihalduri seadus, mis sätestab ka ametitunnistuse peatamise ja äravõtmise korra. Praegu selline võimalus puudub ja kogu järelevalve halduri tegevuse üle on pandud kohtunikule. ?Kui näiteks Suursaar tuleks eksamile, poleks meil õigust talle tunnistust mitte anda,? ütles Hermet.
    Suursaarele pole see seadusrikkumine kaugeltki esimene. ASi Ovekor pankrotihaldurina tasus ta pankrotis firma arvel oma büroo renti ja bürookulusid kokku miljoni krooni eest ja maksis oma tütre maja ehitajale 124 000 krooni. Peale selle laenas haldur Ovekorist iseendale ja oma firmale kokku 2,1 miljonit krooni, mis on tänaseni tagasi maksmata, ja võttis firma arvelt regulaarselt välja sularaha kümne kuni saja tuhande krooni kaupa.
    Tallinna linnakohtu kohtuniku Hannes Kirise esitatud materjalide põhjal algatas majanduspolitsei tänavu 29. oktoobril Milvi Suursaare suhtes kriminaalasja paragrahvi alusel, mis käsitleb riisumist suures ulatuses. Uurimist alustanud politsei juhtivinspektor Ado Vainola ütles, et eelnevale lisaks sai ta avalduse Suursaare kuritarvituste kohta ASi Ovekor pankroti üle võtnud Tiina Mitilt. Vainola sõnul on tegu mahuka asjaga, mille igakülgne menetlemine võib kesta kuni pool aastat.
    Toimetatud 24.11.2013: tänaseks on Peeter Uppin tekkinud kahju hüvitanud ja oma karistuse kandnud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Erje Mettas: majanduse jahtumine toob hoiused taas au sisse
Keskpangad rakendavad jõudsalt meetmeid kõrge inflatsiooni ohjamiseks ning oodatav majanduse jahtumine suunab eraisikute ja ettevõtete tähelepanu taas raha pankades hoiustamisele, prognoosib Coop Panga äriklientide igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Keskpangad rakendavad jõudsalt meetmeid kõrge inflatsiooni ohjamiseks ning oodatav majanduse jahtumine suunab eraisikute ja ettevõtete tähelepanu taas raha pankades hoiustamisele, prognoosib Coop Panga äriklientide igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Läti börsil saab tänasest märkida uut finantsettevõtet
Investoritelt on raha kaasamas Läti finantsettevõte INDEXO, kes kaasab börsilt ligi 7,5 miljonit eurot.
Investoritelt on raha kaasamas Läti finantsettevõte INDEXO, kes kaasab börsilt ligi 7,5 miljonit eurot.
Sõõrumaa meelitas enda juurde ühe Wise'i finantsjuhi
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Enefit Greeni Soome tuulepark hakkab investoritele raha tootma järgmisel aastal
Enefit Greeni 13 tuulikuga Tolpanvaara tuulepark hakkab elektrit tootma 2023. aasta sügisel. Pargi ehitusse investeerib börsifirma 83 miljonit eurot.
Enefit Greeni 13 tuulikuga Tolpanvaara tuulepark hakkab elektrit tootma 2023. aasta sügisel. Pargi ehitusse investeerib börsifirma 83 miljonit eurot.
Hägune horisont jahutas kuuma tehinguturgu, tooni annab Eesti kapital Edetabelid!
Kui pool aastat tagasi teatati ettevõtete tehinguturul uutest rekorditest ja loeti miljardeid, siis sõda ja hägune horisont on seda kõvasti jahutanud: kinnisvaraturul pole pärast jaanuarikuud suuremaid tehinguid tehtud ning ka iduinvestorid on võrreldes aasta algusega oluliselt ettevaatlikumad.
Kui pool aastat tagasi teatati ettevõtete tehinguturul uutest rekorditest ja loeti miljardeid, siis sõda ja hägune horisont on seda kõvasti jahutanud: kinnisvaraturul pole pärast jaanuarikuud suuremaid tehinguid tehtud ning ka iduinvestorid on võrreldes aasta algusega oluliselt ettevaatlikumad.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.