- OMX Baltic−0,09%298,78
- OMX Riga0,13%893,11
- OMX Tallinn−0,28%2 052,17
- OMX Vilnius0,1%1 204,54
- S&P 5000,25%6 241,27
- DOW 300,14%44 304,78
- Nasdaq 0,5%20 521,19
- FTSE 1000,15%8 867,02
- Nikkei 2250,33%39 821,28
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,41
- OMX Baltic−0,09%298,78
- OMX Riga0,13%893,11
- OMX Tallinn−0,28%2 052,17
- OMX Vilnius0,1%1 204,54
- S&P 5000,25%6 241,27
- DOW 300,14%44 304,78
- Nasdaq 0,5%20 521,19
- FTSE 1000,15%8 867,02
- Nikkei 2250,33%39 821,28
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,41
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas rahastada poliitikut?
Hiljutine kahtlase väärtusega integratsiooni- ja turvalisusuuringute rahastamise skandaal Tallinna linnas osutab eeskätt poliitikute oskamatusele ümber käia maksumaksjate rahaga, samuti ebaselgusele erakondade rahaasjades. Üks reegel tundub olevat siiski selge ? poliitikud võtavad sealt, kus võtta annab. Vanarahva ütlus, et isegi hunt ei murra kodu lähedalt, poliitikute puhul ei kehti. Tallinna juhtumit, kus linnainimeste raha läks Ühendatud Rahvapartei funktsionääride isiklikuks tarbeks, on lihtsam lahendada ? maksumaksja tagant varastamise vastu leiab rohtu kriminaalseadustikust. Keerulisem on selgus luua erakondade rahastamisel.
Kõige loogilisem on, et erakonnad peavad end ise ülal liikmemaksudest ? kõik rahasummad tulevad konkreetse liikme käest, summad on näha ja kergesti kontrollitavad.
Ja et erakonnad ei hakkaks nurisema raha vähesuse üle, võiks Mõõdukate meeleheaks olla liikmemaks astmeline ? vaesemad maksavad vähem, rikkamad rohkem. Kui seegi ei rahulda, võiks mõnel juhul ju kõne alla tulla ka nn sotsiaalne liikmemaks ehk kõige vaesemad ei maksa midagi.
Nii pole erakondadel karta, et rahapuudusel jääks mõnel inimesel sobivasse erakonda astumata. Ning mis veel olulisem ? ei mingeid anonüümseid rahaallikaid. Erakondade eestvedajad on eluliselt huvitatud liikmeskonna suurendamisest ning hakkavad selle nimel tõsiselt pingutama. Ilmselt aitab see parandada poliitikute mainet inimeste silmis.
Alles võiks jääda erakondadele toetus riigieelarvest vastavalt valimistel saadud kohtade arvule riigikogus ? see peaaegu nagu nende omateenitud raha.
Reformierakonna esimehe Siim Kallase möödunud aastal tehtud ettepanekul rahastada erakondi ainult riigieelarvest oli sama siht ? välistada anonüümsed rahastajad. Arutelu paraku soikus, kuid ka see ettepanek väärib kaalumist. Selge on see, et enne järgmisi valimisi tuleb erakondade rahastamises kord luua. Praegune olukord on äärmiselt piinlik.
Sellisel rahastamisviisil on mitu puudust. Esiteks ? selle sisseviimiseks tuleb tõenäoliselt makse tõsta. Ilmselt peaks siis ka maksumaksjatelt küsima, kas nad on sellega nõus.
Teisalt oleks meil juures aga veel üks rühm ülalpeetavaid ? poliitikud. See oleks äärmiselt ebaõiglane praegu puudust kannatavate suhtes, pigem võiks siis suurendada juba toetussummasid neile, kes ei suuda ise endaga toime tulla.
Erakondadele oleks see variant muidugi kõige mugavam ? kindel protsent riigieelarvest tagab regulaarse sissetuleku, ei mingit sponsorite vahet seerimist ja rahamangumist enam.
Paraku on poliitikutel ka kaudseid võimalusi kasutada maksumaksjate raha oma erakonna, aga ka isiklikes huvides. Tallinna näide neist värskeim.
Välistada tuleb poliitikute võimalused mängida munitsipaal- ja riigiasutuste juhtivate ametikohtadega, nagu viimaseil aastal on kombeks saanud ? küll sokutatakse neisse erakonnakaaslasi ja häid sõpru või kasutatakse neid poliitilise toetuse ostmiseks mõnelt teiselt poliitiliselt jõult. Eelmise kohatäitja vallandamis-, kompensatsiooni- , aga sageli ka kohtukulud tulevad maksumaksja taskust. Need ametid tuleb muuta apoliitiliseks, teisi sõnu tuleb tippametnikud valida konkursi korras. Miks mitte ka näiteks ministrid või linnapead.
Poliitikutele ei tohi jätta ühtki võimalust, ühtki lünka ühessegi seadusesse ? nad pööravad need enda kasuks ning maksumaksjate raha raiskamine jätkuks.
Enimloetud
1
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
2
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
3
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Portfell kasvas üle 60%
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele