Elektri hinnakirja puudusi

Oktoobri Elektrileht avaldas elektrienergia uue hinnakirja, mille püsitasud ja hüppeline hinnatõus on tekitanud kahtlusi monopoolse Eesti Energia AS (EE) hinnapoliitika põhjendatuses. Enamik kodukliente peab hakkama maksma uuest põhitariifist 110 s/kWh kõrgemat tasu, mõni tarbijagrupp kuni kaks korda praegusest enam.

Analüüsime Energiaturu inspektsioonis (ETI) heaks kiidetud uue hinnakirja pakettide 1M?6M ja 1K?4K toimimist seitsmes tarbijagrupis. See on piisav, mõistmaks hinnakirja koostajate eesmärke ja uute elektrihindade mõju tarbimisele (vt tabel).

Hinnakirja analüüsimisel selgusid järgmised puudused.

Paketid 3M ja 4M on mittevajalikud, sest olenevalt aastatarbimise ja püsitasude proportsioonist tuleb valida kas 1M-2M või 5M-6M.

Soodusajal tarbimise osakaal 40 on antud hinnakirjas sattunud tasakaalupunktile, kus kahetariifse arvesti kasutamise efekt on null. Alles soodustarbimisel 50 ja rohkem tasub mõelda kahetariifse arvesti soetamisele. Järelikult on enamik (ca 90) koduklientidest ilma jäetud võimalusest kasutada soodustariifiga elektrit. See tähendab neile keskmise tarbimishinna tõusu ja lisatulu monopolile. Juba tehtud kulutused kahetariifsele arvestile tuleb maha kanda kui kasutud investeeringud. Kodukliendid pole enam huvitatud tarbimise kokkuhoiust tööpäevadel ja tippkoormuse ajal. Järelikult tuleb suurendada ülekandeliinide läbilaskevõimet, teha lisainvesteeringuid. Kahetariifse süsteemi õige rakendamisega saaks neid mõttetuid kulutusi vältida. Kas ööpäevase tarbimise ebaühtluse suurendamine ja investeeringute raiskamine oligi EE hinnapoliitika eesmärk?

Uue hinnakirjaga kavatseti lõpetada koduklientide doteerimine äriklientide arvel. Tabelit vaadates on nüüd olukord vastupidine ? koduklient maksab 1 kWh eest ärikliendiga võrreldes kuni kaks korda rohkem! Elektrienergia hinnapoliitika pendeldas ühest äärmusest teise. Paljureklaamitud kodu- ja äriklientide elektrihindade ühtlustamine osutus blufiks.

Hinnakirjas on näiteks Soomega võrreldes ebanormaalselt suur kaitsme püsitasu: 3x25 A puhul 3,8 ja 3x63 A puhul 5 korda kõrgem. Kas tõesti on Eesti jaotusvõrkude kulud nii palju suuremad või taotleb EE kunstlikult suurendatud püsitasudega monopoolset lisakasumit? Kui Soomes kaitsme püsitasu 1 A kohta tarbitava voolu suurenedes kahaneb, siis EE hinnakirjas on kaitsme püsitasu konstantne, sõltumatu kasutatava voolu suurusest. EE on kasutanud siin põhimõtteliselt väära hinnapoliitikat. Kaitsme püsitasu diferentseerimise asemel on suurtarbijate jaoks vähendatud elektritariife.

Kuutasu sisseviimine (240 kr aastas) on ebaõiglane väikese elektritarbimisega koduklientidele, samuti hooajalise kasutusega maakodudes ja suvilates. Kuutasu tõttu on 1 kWh keskmine hind paketis 1M grupis C 117 ja grupis A 150 senti ehk erinevus 28. Iga tarbija peaks põhimõtteliselt üks kord kinni maksma tema majapidamise elektrivõrku ühendamise kulud, kuid pole õige võtta igal kuul tasu selle ühenduse olemasolu eest.

Hinnakirja koostamisse ei kaasatud spetsialiste, selles on realiseerunud vaid EE huvid, eiratud on majanduse ja elektritarbijate huvid, rikutud jämedalt ratsionaalse majandamise põhimõtteid.

Tarbijate protestide tulemusena on käivitunud uue hinnakirja vigade parandus - vähemkindlustatute vabastamine kuutasust. Kahjuks on see ebatäpne, uut ebaõiglust sünnitav ja majanduslikult ebaratsionaalne ? soodustuse administreerimine on seotud lisakuludega.

EE hinnakirjas on palju vigu, kosmeetiline iluravi siin kindlasti enam ei aita. Kohe tuleb alustada uue ja parema väljatöötamist. Elektrienergia hinda oleme kahjuks sunnitud tõstma, kuid põhjendatult, ka sotsiaalseid kriteeriume arvestades.

Ettepanekud uue hinnakirja koostamiseks: kaotada kuutasu, vähendada kaitsme püsitasu majanduslikult põhjendatud kulude tasemeni ja diferentseerida sõltuvalt koormusest, lihtsustada hinnasüsteemi, lõpetada tarbijagruppide diskrimineerimine (kodu- ja äriklientide hinnatasemete ühtlustamine) ja kahetariifne arvestus efektiivseks ? ühe- ja kolmefaasilistel tarbijatel alates soodusajal tarbitud elektri osakaalust 20 ja kogutarbimisest 3500 kWh aastas, nagu on see enamikes riikides.