Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Palts: Suurem tulubaas ja rohkem maavaldusi suurendab omavalitsuste õigusi

    Omavalitsusfoorumi raames toimus Tartus ka Eesti Linnade Liidu koosolek, kus kahe peamise tegevussuunana peeti oluliseks lahendada omavalitsuste iseseisva tulubaasi küsimus ning algatada riigi omanduses olevate kasutamata maade munitsipaliseerimine, teatab Raepress.

    Mõlema valdkonna tähtsust rõhutas oma sõnavõtus Tallinna linnapea Tõnis Palts.
    Paltsu sõnul tuleb Eesti Linnade Liidul kontsentreeruda just tulumaksuseaduse muutmise ja maa munitsipaliseerimise küsimusele. 'Kui liit keskendub nendes ülesannetes tulemuste saavutamisele on Tallinna linn nõus suurendama oma praegust liikmemaksu summat,' ütles Palts.
    'Oluliseks sammuks on korrigeerida omavalitsuste tulubaasi moodustamise õiguslikke aluseid selliselt, et oleks tagatud piisav finantseerimine omavalitsustele pandud ülesannete korrektseks täitmiseks, näiteks muuta üksikisiku tulumaksu jagunemise osakaalu riigi ja kohalike eelarvete vahel,' ütles Palts.
    Paltsi sõnul tuleb kohalike omavalitsuste (KOV) õigused muuta kohustuste keskseteks. 'Mida suurem on KOV-i tulu, seda suuremad peavad olema õigused.
    Mida rohkem kohustusi KOV-il on, seda suurem peab olema tulumaksust KOV-ilelaekuv protsent,' ütles Palts
    'Praegune kohalikule omavalitsusele laekuv 56 % on ebaõiglane,' ütles Palts
    ja lisas, et selle protsendi arvutamise alus on aegunud. 'Omavalitsuse tuludjagunevad endistel alustel, kohustuste maht on aga oluliselt suurenenud,'ütles ta.
    Rääkides maaomandusest ütles Palts, et omavalitsuse territooriumi kuulumine
    omavalitsusele annab võimaluse planeerida linna arengut läbi maaomanduse.Samuti annab see linna juhtidele võimaluse vastutada maa kasutamiseefektiivsuse eest.
    Tallinna linnale kuulub praegusel hetkel vaid 5 % linna haldusterritooriumist.
    Paltsi sõnul tuleb muuta maareformi seadust selliselt, et riigile jääks ainult tema funktsioonide täitmiseks vajalik maa. 'Ülejäänud kas erastatakse läbi kohaliku omavalitsuse või jääb munitsipaalomandisse,' lisas ta.
    'Maareformi seaduses tuleb taastada selle esialgne mõte- maa, mida ei tagastata erastata ega anta munitsipaalomandisse või mis ei ole jäetud riigi omandisse on samuti munitsipaalomandis,' ütles Palts.
    Eilsel koosolekul kinnitati Eesti Linnade Liidu tegevussuunad ja Eesti Linnade Liidu 2002. aasta eelarve- 3,36 miljonit krooni. Tallinna linna liikmemaks on järgmisel aastal 1,315 miljonit krooni, mis moodustab 39,14 protsenti üldisest liidu eelarve mahust.
    Viis peamist Eesti Linnade Liidu tegevussuunda:
    1. Lahendada omavalitsuste iseseisva tulubaasi küsimus so tulumaksu
    jaotamine riiklikuks ja kohalikuks maksuks; algatada riigi omanduses olevatekasutamata maade munitsipaliseerimisprotsess.
    2. Seista vastu riigiorganite poolt koostatavatele õigusaktidele mis toovad
    kaasa kohalike omavalitsuste bürokratiseerimise.
    3. Mitte lubada kolmandatel pooltel sõlmida omavalitsuste jaoks siduvaid
    kokkuleppeid munitsipaalkoolide ja lasteaedade pedagoogide astmepalkadeosas.
    4. Nõuda enne toimetulekupiiri tõstmist arvestusi rahaliste vahendite
    piisavuse kohta ja täiendava rahalise katte leidmist toimetulekutoetustemaksmiseks vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele.
    5. Osaleda eurointegratsiooni protsessis, taotleda Eesti linnade liidu
    esindatust Brüsselis, kaitsta kohalike omavalitsuste huve Euroopa Liidudirektiivide rakendamiseks vastuvõetavate õigusaktide väljatöötamisel,taotleda linnade liidu kaasamist otsuste vastuvõtmise protsessi EuroopaLiidu struktuurivahendite kasutamiseks.
    Eesti linnade liidu 21 liikmelisse juhatusse kuulub nüüdsest Tallinnast kaks
    inimest - lisaks volikogu esimehele Rein Voogile ka linnapea Tõnis Palts.
    Tallinnast osales omavalitsusfoorumil 7 delegaati.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Leslie Leino: on aeg hämarate Hiina ettevõtete taust läbi valgustada
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Euro langes dollari suhtes 20 aasta madalaimale tasemele
Süvenenud hirmud euroala majanduslanguse pärast kukutasid euro ja dollari suhte kahe tunni jooksul protsendi võrra, 1,03 peale. Viimati oli euro dollari suhtes nii madalal aastal 2002.
Süvenenud hirmud euroala majanduslanguse pärast kukutasid euro ja dollari suhte kahe tunni jooksul protsendi võrra, 1,03 peale. Viimati oli euro dollari suhtes nii madalal aastal 2002.
Kasvuekspert: lühiajaline mõnu tekitab halbu harjumusi
Lühiajaline mõnu kipub alati võitma pikaajalisi eesmärke ning see on põhjus, miks inimesed ei saa lahti halbadest harjumustest, selgitas kasvuekspert Indrek Saul.
Lühiajaline mõnu kipub alati võitma pikaajalisi eesmärke ning see on põhjus, miks inimesed ei saa lahti halbadest harjumustest, selgitas kasvuekspert Indrek Saul.
Europol vahistas üle 130 lastega kaubitseja
Europoli koordineeritud ulatuslikul operatsioonil vahistasid 22 Euroopa riigi ja Interpoli korrakaitsjad 130 lastega kaubitsejat ja tuvastasid 60 uut kahtlusalust.
Europoli koordineeritud ulatuslikul operatsioonil vahistasid 22 Euroopa riigi ja Interpoli korrakaitsjad 130 lastega kaubitsejat ja tuvastasid 60 uut kahtlusalust.
Järjekordne krüptofirma seisatas raha väljamaksed
Singapuri krüptofirma Vauld peatas väljamaksed oma platvormil ja palkas nõuandjad hindama oma tulevikuväljavaateid restruktureerimisest teiste firmadega liitumiseni.
Singapuri krüptofirma Vauld peatas väljamaksed oma platvormil ja palkas nõuandjad hindama oma tulevikuväljavaateid restruktureerimisest teiste firmadega liitumiseni.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.