• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Palts: Suurem tulubaas ja rohkem maavaldusi suurendab omavalitsuste õigusi

    Omavalitsusfoorumi raames toimus Tartus ka Eesti Linnade Liidu koosolek, kus kahe peamise tegevussuunana peeti oluliseks lahendada omavalitsuste iseseisva tulubaasi küsimus ning algatada riigi omanduses olevate kasutamata maade munitsipaliseerimine, teatab Raepress.

    Mõlema valdkonna tähtsust rõhutas oma sõnavõtus Tallinna linnapea Tõnis Palts.
    Paltsu sõnul tuleb Eesti Linnade Liidul kontsentreeruda just tulumaksuseaduse muutmise ja maa munitsipaliseerimise küsimusele. 'Kui liit keskendub nendes ülesannetes tulemuste saavutamisele on Tallinna linn nõus suurendama oma praegust liikmemaksu summat,' ütles Palts.
    'Oluliseks sammuks on korrigeerida omavalitsuste tulubaasi moodustamise õiguslikke aluseid selliselt, et oleks tagatud piisav finantseerimine omavalitsustele pandud ülesannete korrektseks täitmiseks, näiteks muuta üksikisiku tulumaksu jagunemise osakaalu riigi ja kohalike eelarvete vahel,' ütles Palts.
    Paltsi sõnul tuleb kohalike omavalitsuste (KOV) õigused muuta kohustuste keskseteks. 'Mida suurem on KOV-i tulu, seda suuremad peavad olema õigused.
    Mida rohkem kohustusi KOV-il on, seda suurem peab olema tulumaksust KOV-ilelaekuv protsent,' ütles Palts
    'Praegune kohalikule omavalitsusele laekuv 56 % on ebaõiglane,' ütles Palts
    ja lisas, et selle protsendi arvutamise alus on aegunud. 'Omavalitsuse tuludjagunevad endistel alustel, kohustuste maht on aga oluliselt suurenenud,'ütles ta.
    Rääkides maaomandusest ütles Palts, et omavalitsuse territooriumi kuulumine
    omavalitsusele annab võimaluse planeerida linna arengut läbi maaomanduse.Samuti annab see linna juhtidele võimaluse vastutada maa kasutamiseefektiivsuse eest.
    Tallinna linnale kuulub praegusel hetkel vaid 5 % linna haldusterritooriumist.
    Paltsi sõnul tuleb muuta maareformi seadust selliselt, et riigile jääks ainult tema funktsioonide täitmiseks vajalik maa. 'Ülejäänud kas erastatakse läbi kohaliku omavalitsuse või jääb munitsipaalomandisse,' lisas ta.
    'Maareformi seaduses tuleb taastada selle esialgne mõte- maa, mida ei tagastata erastata ega anta munitsipaalomandisse või mis ei ole jäetud riigi omandisse on samuti munitsipaalomandis,' ütles Palts.
    Eilsel koosolekul kinnitati Eesti Linnade Liidu tegevussuunad ja Eesti Linnade Liidu 2002. aasta eelarve- 3,36 miljonit krooni. Tallinna linna liikmemaks on järgmisel aastal 1,315 miljonit krooni, mis moodustab 39,14 protsenti üldisest liidu eelarve mahust.
    Viis peamist Eesti Linnade Liidu tegevussuunda:
    1. Lahendada omavalitsuste iseseisva tulubaasi küsimus so tulumaksu
    jaotamine riiklikuks ja kohalikuks maksuks; algatada riigi omanduses olevatekasutamata maade munitsipaliseerimisprotsess.
    2. Seista vastu riigiorganite poolt koostatavatele õigusaktidele mis toovad
    kaasa kohalike omavalitsuste bürokratiseerimise.
    3. Mitte lubada kolmandatel pooltel sõlmida omavalitsuste jaoks siduvaid
    kokkuleppeid munitsipaalkoolide ja lasteaedade pedagoogide astmepalkadeosas.
    4. Nõuda enne toimetulekupiiri tõstmist arvestusi rahaliste vahendite
    piisavuse kohta ja täiendava rahalise katte leidmist toimetulekutoetustemaksmiseks vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele.
    5. Osaleda eurointegratsiooni protsessis, taotleda Eesti linnade liidu
    esindatust Brüsselis, kaitsta kohalike omavalitsuste huve Euroopa Liidudirektiivide rakendamiseks vastuvõetavate õigusaktide väljatöötamisel,taotleda linnade liidu kaasamist otsuste vastuvõtmise protsessi EuroopaLiidu struktuurivahendite kasutamiseks.
    Eesti linnade liidu 21 liikmelisse juhatusse kuulub nüüdsest Tallinnast kaks
    inimest - lisaks volikogu esimehele Rein Voogile ka linnapea Tõnis Palts.
    Tallinnast osales omavalitsusfoorumil 7 delegaati.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Triinu Järviste: kas Eesti haiglaid tohib piiramatult rahastada?
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: kaua tants kinnisvaraturul ja pinged tööturul veel kestavad?
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Andmekaitsele läbi sõrmede vaatamine maksab miljoneid
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.