Ettevõtjate idee poliitikuil pinnuks silmas

Poolteist aastat tagasi tulid ettevõtjad Aadu Luukase juhtimisel välja ideega sõlmida Eesti ühiskonda puudutavates olulistes küsimustes erakondade ning tööandjaid ja töövõtjaid esindavate organisatsioonide vahel kokkulepe. Minule see idee meeldis tookord ja meeldib ka nüüd, poolteist aastat hiljem, vaatamata sellele, et ettevõtjate pakutud ideed on suures osas jäänud realiseerimata.

Luukase ettepaneku kõige positiivsem külg on selle lihtsus. Ta soovib, et Eesti riik areneks kiiremini võrreldes teiste Euroopa riikidega, ehk, et meie ühiskond muutuks jõukamaks.

Praegu on meie sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta umbes 37 Euroopa Liidu tasemest. Me oleme vaesed ja ettevõtjad üritavad rahvusliku kokkuleppe abil käivitada diskussiooni, et leida ideid, mis aitaksid meie ostujõudu tõsta. Samuti üritatakse saavutada nendele ideedele poliitilist tuge, et tagada stabiilsus ettevõtjatele, välisinvestoritele ja töövõtjatele.

Loomulikult ei meeldi selline idee poliitikutele. Mitme erakonna esindajad ei pea vajalikuks kokku leppida olulistes küsimustes ja eesmärkides. Selline reageering on mõistetav ? kokkulepe piirab poliitikute mängumaad. Tabavalt iseloomustas foorumil Eesti poliitikuid ja ettevõtjaid professor Jaak Leimann. ?Poliitikud on taktikud ja ettevõtjad strateegid,? lausus Leimann. Poliitikute tegevus on sõltuvuses valimistsüklist.

Hea näide on haldusreform. Kolmikliidu valitsus jõudis arusaamisele, et Eesti riigi haldussuutlikus on nõrk ja avaliku sektori kulud liiga suured. Lepiti kokku, et viiakse läbi haldusreform. Võeti tööle spetsialiste, kaasati nõustajateks väljapaistvaid ettevõtjaid, kulutati aega ja raha. Kõik laabus seni, kuni muutus päevakajaliseks Eestile järgmise presidendi valimine. Siis teatas Reformierakond, et tegelikult on valitsuse kavandatud haldusreform mõttetu ja nemad seda ei toeta. Las vallad liituvad vabatahtlikult. Umbes aasta varem oli sama Reformierakond pakkunud välja kõige radikaalsema haldusreformi idee, ehk maakondade kaotamise ja 15 valla loomise.

Reformierakonna esindajad muidugi väidavad vastu ja ütlevad, et valitsuse kavandatud haldusreform ei oleks andnud majanduslikku efekti. See väide ei ole aga õige. 13. novembril ilmus Eesti Päevalehes mitu näidet valdadest, mis muutusid pärast ühinemist efektiivsemaks. Juba ühinenud vallad hoiavad aastas valitsemiskuludelt kokku sadu tuhandeid kroone, sest ühinemise tulemusena vähenes ametnike arv ligi poole võrra. Vallaametnike palk tõusis ja vallal on rohkem raha investeerimiseks.

Näiteks 15 miljoni krooni suuruse eelarvega Abja vallas vähenes pärast ühinemist Abja-Paluojaga ametnike arv 19-lt 9-le ja vald säästab nii iga aasta 600 000 krooni. Tööle jäänud ametnikud teenivad 40 protsenti varasemast rohkem. Kui enne ühinemist oli vallaametnikel ainult kaks arvutit, siis nüüd on arvuti kõigi ametnike laual.

Kui erinevad erakonnad oleksid poolteist aastat tagasi suutnud sõlmida kokkuleppe, et Eestis tuleb viia läbi haldusreform, siis tõenäoliselt oleks Abja valla taolisi positiivseid näiteid rohkem, sest siis poleks presidendivalimised saanud haldusreformile piduriks.

Minu hinnangul näitab haldusreform kujukalt, et Eestis oleks vaja nn rahvuslikku kokkulepet, sest see tagab stabiilsuse. Kui praegu riigikogus esindatud erakonnad suudaksid leppida näiteks kokku, milliseks jääb lähemal 10 aastal Eestis ettevõtte tulumaksu, käibemaksu või sotsiaalmaksu määr, siis oleks selline kokkulepe kindlasti üks tegur, mis aitab Eestisse välisinvesteeringuid meelitada ja julgustab ka Eesti ettevõtjaid aktiivsemalt investeerima. Lisaks aitab kokkulepe ka maksumaksjate raha efektiivsemalt kasutada. Enam ei kulu rahatulemuseta jäänud reformidele, vaid mõned olulised muudatused suudetakse ka valimistsüklit eirates lõpule viia.