Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lõunanaabrite automüük kosub

    Lätis registreeriti oktoobris 106 autot rohkem kui septembris, mis teisisõnu tähendab automüügi 18-list kasvu. Paraku ei tähenda see aga seda, et lätlaste automüük tegi suure hüppe üles, vaid hoopis seda, et oktoobris hakkas taastuma normaalne läbimüük. Oli see nüüd Bin Ladeni või kellele iganes tõttu, igatahes oli september 578 müüdud autoga lätlastele üks viletsamaid müügikuid sel aastal, millele jäid alla vaid aasta esimesed kuud, mil müük nigel igal pool ja igas riigis. Augustis müüdi seal aga 786 uut sõiduautot, mis tähendab, et septembrikuine langus oli 208 autot, ehk -27 ning lähinaabrid peavad veel vähemalt kuu aega samas kasvutempos jätkama, et augusti tasemele tagasi jõuda.
    Võrreldes 2000. aasta 10 kuuga on lätlastel automüük siiski kosunud ja seda 418 auto võrra, mis teeb aastaseks kasvuprotsendiks 7. Arvuliselt kõige rohkem on Lätis kasvatanud oma läbimüüki Citroen ja Peugeot, samuti Opel ja Mazda. Seevastu arvuliselt suurim langeja on Lada, mis on möödunud aasta 10 kuu läbimüügi 5. kohalt langenud tänavu 10 kuu müügis tervel 10 kohta allapoole. Samuti on kahanenud Mitsubishi ja Volkswageni läbimüük.
    Protsentuaalselt on Lätis kõige enam kahanenud Daihatsu ja Daewoo müük (vastavalt ?73 ja ?71), tõusnud aga Seat, mille müük on kasvanud koguni 1500! Paraku on see kõigest matemaatiline illusioon ja tegelikkuses on olukord üsna proosaline ? möödunud aastal lihtsalt ei müüdudki veel Lätis Seati. Imekombel siiski mullu Läti registrisse sattunud ühest uuest Seatist (mis ilmselt oli ostetud Eestist), on tänavuse 10 kuu kokkuvõttes saanud tänu Lätti esinduse loonud Japautole 16 autot, ehk ühe kehva Eestimaise Seati müügikuu jagu autosid. Kuid eks iga algus ole raske ja küllap ka lätlased kord selle automargi enda jaoks avastavad. Võrdluseks vaid nii palju, et Eestis on 10 kuuga müüdud 277 Seati, ehk umbes 17 korda rohkem kui Lätis.
    Aga vaatamata sellele, et VW võrreldes mullusega Lätis languse läbi on teinud, on ta hetkel Läti müüduim automark, mille müüginumber ulatub ainsana 600 piirini. Kuid seda tõepoolest vaid hetkel ja on üsna tõenäoline, et peaaegu kuu aja pärast selguv 2001. aasta müüduim automark on Lätis hoopis miski muu. Rahvaautost vaid 10 autot vähem on müüdud Toyotat ja temast omakorda vaid 1 auto vähem Opelit. Ja kui vaadata oktoobri müüki, siis edestas Toyota Volkswagenit ligi 20 autoga ja Opel 5 autoga. Nii et aasta lõpp lõunanaabrite automüügis tõotab kujuneda vägagi põnevaks.
    Mis muutub leedulastesse, siis seal on olukord märksa igavam. Oktoobri müük võrreldes septembriga kasvas vaid 8 auto võrra ja jätkuvalt on aasta müüduim automark Opel. Ja teda ei ohusta mitte miski, sest teisel kohal oleva Ladaga on vahe 87 autot, mis Leedus tähendab ühte väga korralikku müügikuud. Kui tõesti peaks juhtuma, et novembris ja detsembris müüakse Leedus Ladasid kaks korda rohkem kui Opeleid, siis küll, muidu on aga Opeli võit sama hästi kui kindlustatud. Ka teisel kohal olev Lada võib end üsna kindlalt tunda, sest vahe kolmandal kohal oleva Volkswageniga on 70 auto jagu, mis Leedu kontekstiks on ülisuur. Küll on aga Volkswageni pjedestaalikoht ka Leedus vägisi käest libisemas, sest 10 kuu kogumüügis on vaid 1 auto kaugusel Renault ja oktoobris müüdi seal tervelt 23 Renault?d rohkem kui Volkswagenit. Seega võib öelda, et tuntud rahvaautol läheb Balti riikides kõige paremini siiski Eestis, kus teine koht aasta kokkuvõttes sama hästi kui taskus.
  • Hetkel kuum
Argo Alaniit: saagu „Welcome to Estoniast“ riiki tutvustav hotell
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Euro ja pangaaktsiad kukuvad, toorained saavad tuule tiibadesse
Euroopa aktsiate indeksi Stoxx 600 tõusu juhivad viimastel päevadel kaevandus- ja tehnoloogiaaktsiad. Turvasadamat otsivate investorite seas on samuti populaarsemaks muutumas naftatootjad ning väärismetallid.
Euroopa aktsiate indeksi Stoxx 600 tõusu juhivad viimastel päevadel kaevandus- ja tehnoloogiaaktsiad. Turvasadamat otsivate investorite seas on samuti populaarsemaks muutumas naftatootjad ning väärismetallid.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikelinna vinoteek ootab konkurente
Rakvere vinoteek Mullistuudio tegutseb Lääne-Virumaal ainsa omanäolisena. Vinoteegi omanik Maie Urbas tervitaks tihedamat konkurentsi.
Rakvere vinoteek Mullistuudio tegutseb Lääne-Virumaal ainsa omanäolisena. Vinoteegi omanik Maie Urbas tervitaks tihedamat konkurentsi.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Üks Eesti parimaid juhte otsib töötajate palkamisel vau-tunnet
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Raadiohommikus: Tallinna börsist, parimast juhtimisest ja välistööjõust
Tallinna börs külastas koos noteeritud ettevõtete juhtkondadega teisipäeval Helsingit, et tutvustada end Soome investoritele, ning sellest kohtumisest tuleb juttu ka Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis.
Tallinna börs külastas koos noteeritud ettevõtete juhtkondadega teisipäeval Helsingit, et tutvustada end Soome investoritele, ning sellest kohtumisest tuleb juttu ka Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis.
Kaitsetöösturid tõid Ukrainast kodumaale droonide suurtootmise
Eesti kaitsetööstuse esindajad külastasid eelmisel nädalal Ukrainat, mille tulemusena sõlmiti leping Eestisse droonide suurtootmise käivitamiseks.
Eesti kaitsetööstuse esindajad külastasid eelmisel nädalal Ukrainat, mille tulemusena sõlmiti leping Eestisse droonide suurtootmise käivitamiseks.