Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Välistööjõudu kasutamata jääb Eesti areng kängu

    Eile Eesti Eduka Arengu foorumil langes ABB Baltimaade juhi Bo Henrikssoni üleskutse ? välisspetsialistide tööleasumist Eestisse tuleb soodustada ? viljakasse mulda. Enamik foorumil osalejaid olid Henrikssoniga ühte meelt.
    Ka Äripäev leiab, et välisspetsialistide Eestisse tööletuleku soodustamine, isegi meelitamine, on üks majanduse edu faktoreid.
    Pragu töötab riiklik bürokraatia pigem vastupidises suunas. Töö- ja elamislubade saamise kvoodid, taotlemise keerukas kadalipp ja lubade väljastamise aeglus takistavad juba tõsiselt Eesti arengut.
    Maksupoliitiliselt ja majandusvabaduselt on Eesti küll edumeelne maa, tööjõu- ja tööturupoliitika on aga majanduse arengul kaikaiks kodarais. Ärivaldkonnas võetakse otsuseid vastu kiiresti. Kui aga nende täitmine riiklikku bürokraatiasse kinni jääb, pärsib see otseselt ettevõtlust. Henrikssoni kogemuste põhjal (10 aastat Eestis) võib ametkondlike keerdkäikude läbimine Eestis võtta kuni aasta. See on aga lubamatult pikk aeg. Oponentide (eriti ametiühingute reageering sellisele üleskutsele on ettearvatult enam-vähem selline, et meil on isegi suur tööpuudus, esmalt tuleb üle vaadata n-ö sisemised ressursid, meie töötajate ettevalmistus, neid täiendkoolitada jne. Äripartnerid paraku ei oota, kuni riik midagi välja selgitab ja koolitama asub.
    Konkurentsis püsida tahtval ettevõttel peab olema võtta vajalik hulk tasemel spetsialiste, muidu ütleb partner sulle aidaa, tellimused langevad ära, raha jääb tulemata. Ettevõte, kes ei leia siit vajalikul hetkel vajalikku hulka sobivat tööjõudu, paneb uksed kinni või kolib mujale, kus tööjõupoliitika paindlikum. Tulemus ? uus hulk töötuid Eestis.
    Kui Eesti inimene tõsiselt tahab tööd teha, siis ta ka otsib tööd ? riigisisene nn töine migratsioon käib. Ühest Eesti otsast käiakse teises otsas tööl nt kalatöötlemisettevõtetes. Tööle minnakse sinna, kus tööd on. Seda riik ei takista. Kui aga ettevõtja otsib, selleks et ettevõte töötaks ja areneks, endale sobivat tööjõudu sealt, kus seda on, ehk väljastpoolt Eestit, siis seda riik takistab. Väljast tulnud n-ö kuldsete kätega, haritud ja kogemustega oskustöötajad toovad Eestile ainult kasu. Nii veider, kui see esmapilgul ka ei tundu, aitavad nad vähendada ka tööpuudust Eestis. Nt tipptasemel eksootilise restorani edukaks läbilöömiseks on vaja, et vähemalt peakokk oleks vastavalt maalt, vastava kultuuritausta ja -tunnetusega. Teistele, kohapealt värvatud kokkadele annab ta oma teadmised ja oskused juba edasi. Võib ju loota sellele, et meie kutse- ja täiendõppeasutused kunagi revolutsiooni läbi teevad ja meile kõige vajalikuma kvalifikatsiooniga spetsialiste ette valmistama hakkavad, ent see tähendab leppimist rongist mahajäämisega. Majanduse vajadused on kiiremad.
    Pealegi, nagu ka Henriksson ütles ? Eesti on väike, tööjõu hulk siin on piiratud, kui tahame kasvada ja areneda, peab oskustööjõudu sisse tooma.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Lähed paremale, kaotad elu – lähed vasakule, saad surma
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kristjan Vanaselja: valitsus – ära maali roosilist pilti, vaid kärbi!
Valitsuse eelarveprojekti aluseks olevad prognoosid on ebarealistlikud, kirjutab ettevõtja, erakonna Parempoolsed aseesimees Kristjan Vanaselja.
Valitsuse eelarveprojekti aluseks olevad prognoosid on ebarealistlikud, kirjutab ettevõtja, erakonna Parempoolsed aseesimees Kristjan Vanaselja.
Apple’i suurtarnija hoiatas positiivse neljanda kvartali eest
Rahvusvaheline Taiwani elektroonikaettevõte Foxconn, kes on ka Apple’i suurtarnija, andis positiivse neljanda kvartali hoiatuse, mis annab hoogu ootustele, et ka Apple’i enda tulemused üllatavad.
Rahvusvaheline Taiwani elektroonikaettevõte Foxconn, kes on ka Apple’i suurtarnija, andis positiivse neljanda kvartali hoiatuse, mis annab hoogu ootustele, et ka Apple’i enda tulemused üllatavad.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kaubanduskoda: universaalteenusest saavad kasu väga vähesed ettevõtted
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: kaupluste ja hotellide tervis ning seis turgudel
Äripäeva teisipäevases hommikuprogrammis võtame süvendatud tähelepanu alla Eesti kaupluste tervise, lisaks uurime, kuidas läheb hotellidel.
Äripäeva teisipäevases hommikuprogrammis võtame süvendatud tähelepanu alla Eesti kaupluste tervise, lisaks uurime, kuidas läheb hotellidel.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.