Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Jõuludeks makstud palk hoiab firma raha kokku

Uuel aastal kehtima hakkav töötuskindlustuse seadus nõuab, et alates 1. jaanuarist peab tööandja töötukassasse maksma iga kuu ühe protsendi iga töötaja palgast ja pool protsenti kogu firma palgafondi pealt. Selle arvestuse alla käivad ka detsembri töötasud ja võimalik preemiaraha.

?Soovitaksin kõigile tööandjatele teha võimalusel kõik 2001. aasta eest töötajatele mõeldud väljamaksed selle aasta sees,? ütles kaubandus-tööstuskoja majanduspoliitika- ja õigusosakonna juhataja Reet Teder.

Rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna analüütik Andrus Säälik nimetas väheusutavaks, et tööandjad hakkaksid töötuskindlustuse makse säästmiseks detsembris massiliselt palkasid välja maksma. ?Ja kui see osaliselt nii ka läheb, eks siis tule selle aasta riigieelarves teatud ülelaekumine ja jaanuaris väike tagasilangus. Üldiselt ei ole me riigieelarvet tehes arvestanud sellega, et tööandjad maksavad detsembri palgad varem välja,? ütles Säälik.

Nagu rahandusministeeriumgi, kannab kuu viimasel päeval palga oma töötajate arvele ka Hansapank. ?Hansapangas makstakse töötasu traditsiooniliselt iga kuu viimasel tööpäeval ning nii on see ka detsembris,? kinnitas panga suhtekorraldaja Kristiina Tamberg.

Hansapanga puhul oleks töötuskindlustusele kuluvate maksude summa 1,3 miljonit. Sellest kaks kolmandikku tuleb töötajate palkadest ja üks kolmandik jääb panga kui tööandja kuluks.

Töötukassa nõukogu liige Pille Liimal ütles, et 2002. aastal töötukassast väljamakseid ei tehta ning nii kogub riik esimese aastaga ligi 550 miljonit krooni lihtsalt reservi.

?Töötukassa eelarve tuludeks on töötuskindlustuse maksed ja tulud tulevad omavahendite paigutamisest. Kõigi toimingute, sealhulgas panga valimiseks ja pangakonto avamiseks, saab töötukassa õiguse alates 1. jaanuarist 2002,? selgitas Liimal.

Liimali sõnul ei hakka töötukassa tulevikus asendama töötutele mõeldud abiraha maksmise süsteemi. ?Töötutele mõeldud esmased hüvitised on töötuskindlustushüvitised, teisese hüvitisena säilib ka riiklik töötu abiraha, kuigi oluliselt muutunud rollis,? kinnitas Liimal.

Kogu töötuskassasse kogunev raha jaguneb kahe sihtfondi vahel, üks koosneb töötajate tehtud maksetest ning teine tööandja kantud rahast. Tööandja tehtud makseid kasutatakse töölepingute kollektiivse ülesütlemise ja tööandja maksejõuetuse korral. Nii kaob varasem süsteem, mille järgi maksti töötajate saamata jäänud töö- ja puhkuseraha valitsuse reservfondist.

Töötukassa eelarvest kaetakse ka kassa tegevuskulud, kahest sihtfondist üle jääv raha kantakse eraldisena reservkapitali. Reservkapitali suuruseks on vähemalt 10 protsenti töötukassa eelarve mahust ning seal olevat raha võib kasutada vaid erandkorras nõukogu otsusega. Reservkapitali haldajaks jääb rahandusministeerium.

Reet Teder kaubandus-tööstuskojast ütles, et nende hinnangul oleks põhjendatud kogu seaduse muutmine, sest ettevõtjad peavad ebaõiglaseks süsteemi kontseptuaalset alust, mille kohaselt peavad tegutsevad ettevõtjad kinni maksma nõrgema konkurentsivõimega isikute kaotused ja vead.

Eesti Maksumaksjate Liidu peasekretär Kalle Kägi nimetas seaduse probleemkohana seda, et töötukassast hüvitise saamiseks peab koondama vähemalt viis inimest.

?Eestis on väga palju ettevõtteid, kus on vähem kui viis inimest. Seega on väga suurel ringil väikeettevõtjatest hüvitise saamise võimalus automaatselt välistatud,? ütles Kägi.

Töötuskindlustuse seaduse järgi võivad töötuskindlustuse maksete määrad ka muutuda, ettepaneku selleks teeb töötukassa nõukogu, uued määrad kiidab heaks valitsus.

Töötaja puhul võib kindlustusmakse olla 0,5?2 protsenti palgast ning tööandja jaoks 0,25?1 protsent palkadelt.