Töötute ümberõppel valitseb korruptsioonioht

Artikkel

- Uudised
- Virkko Lepassalu
- 9. detsember 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Töötute ümberõppel valitseb korruptsioonioht
Riigihangete ameti arvates peaks iga 100 000 krooni eraldamine mõnele erafirmale töötute ümberõppeks käima riigihanke kaudu. Tööturuamet aga hankeid ei korralda ja süüdistab seaduseandjat, kes on jätnud määratlemata, kas hange tuleb korraldada ühe eriala, näiteks keevitajate, väljaõppeks aasta lõikes tervikuna või kõikidele kursustele eraldi.
Riik eraldab töötute ümberõppeks aastas kümneid miljoneid, tänavu näiteks üle 43 miljoni krooni. Millal tühik täidetakse ja korruptsioonioht selle raha jagamisel kaotatakse, ei oska asjasse puutuvad ametnikud öelda.
Kohalikele tööhõiveametitele on praegune määratlemata olukord mugavam kui riigihangete korraldamine. Suurema eelarvega tööhõiveametites Tallinnas ja Ida-Virumaal tuleks riigihangete jaoks tööle võtta eraldi inimene. Sellega kaoks kohalike tööhõiveametite direktorite allkirjaõigus koolitaja leidmisel ja raha jagamisel.
Mullu andis Ida-Viru tööhõiveamet riigihangeteta kolmele koolitusfirmale töötute ümberõppeks 5,3 miljonit krooni ja tänavu esimeses kvartalis 1,5 miljonit krooni. Need summad jagasid omavahel firmad, kes on haaranud lõviosa Ida-Virumaa ümberõppeturust: AS Kesk-Eesti Arengukeskus, OÜ Decollo ja AS SVS-L Koolitus. Nad õpetavad välja kliendi- ja hotelliteenindajaid, ehitusviimistlejaid, arvutispetse jt.
Praegune määratlematus töötute ümberõppel on segadusese ajanud nende konkurendid ehk teised koolitusega tegelevad firmad.
Üheksa aastat tegutsenud firma ASSPRO Koolituse direktor Jelena Tihhonova väitis, et kuna selged kriteeriumid, mille alusel tööhõiveametile kursusepakkumine esitada, puuduvad, ei oska ta arvutikoolituse puhul sobivat hinda välja käia.
Ühe korra esitas ta Ida-Viru tööhõiveametile pakkumise IT-asjatundjate ettevalmistamiseks hinnaga 28,93 krooni tund inimese kohta. Tööhõiveamet pidas seda hinda liiga kõrgeks. ?Kuid milline on siis madal hind?? küsis Tihhonova.
Ida-Viru tööhõiveameti juhataja Maie Metsalu väitis, et nemad ei saa riigihankeid korraldada sellepärast, et hankeobjekt ei ole määratletud. Teisisõnu, tööhõiveametid vaevlevad teadmatuses, kas riigihanke objekt on kursus või eriala.
?Selgus peab lõppude lõpuks tulema,? väitis Metsalu ning kinnitas, et ei ole mingil juhul seaduserikkumisest huvitatud.
?Me oleme riigihangete ametiga selles küsimuses mitmeid kirju vahetanud,? rääkis tööturuameti peadirektor Mati Ilisson. Ta on enda sõnul pöördunud küsimuse lahendamiseks ka sotsiaalministeeriumi poole, ent seni ei paista kusagilt mingit selgust.
Ta lisas, et peab otstarbekaks võimalikult suurt avatust, et tekiks konkurents ja pooldab seetõttu riigihangete korraldamist. Samas ei ole mitmes maakonnas konkurents võimalik, sest koolitajaid lihtsalt ei jätku.
Riigihangete ameti peadirektori asetäitja Andres Veeli jutust selgus, et amet käsitleb hankeprobleemi üsna üheselt ja valdavalt probleemi ei näe: ?Kui üle 100 000 krooni makstakse ühele koolitajale, ei tohiks riigihanke korraldamise puhul mingit küsimust tekkida.?
Novembris kontrollis tööhõiveameteid riigikontroll. Leiti, et koolitusteenuse ostmise lepingute vormistamisel esines ebakorrektsusi. See võimaldasid erinevalt tõlgendada lepingute alusel makstud summade suurust. Tööhõiveametite poolt esitatud aruannetesse ei olnud lülitatud kõiki tasutud lepinguid. Kursuste mahtude ja maksumuste alusel arvutatud koolituse statistilised näitajad olid mitmel juhul mitteusaldusväärsed.
Hetkel kuum