Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ID-kaardi soetamine olgu igaühe vaba valik

    ID-kaardi (elektroonilise isikutunnistuse) kohustuslikkus või vabatahtlikkus võib ohustada lausa võimukoalitsiooni püsimist Toompeal.
    Äripäev on seisukohal, et ID-kaart kui alternatiivne isikut tõendav dokument olgu vabatahtlik.
    Kohustusliku passi kõrvale pole mõtet teist kohustuslikku dokumenti tekitada. Kes on veendunud, et ID-kaart tema elu ja asjaajamisi hõlbustab, see 150 krooni maksab ja ID-kaardi endale ka muretseb. Kes (esialgu) kasu ei näe, uut plastikutükki oma rahakotti ei lisa.
    Samas on ID-kaart Euroopas levinud dokument. Isegi sedavõrd levinud, et välismaalased tulevad lennuki pealt, ainus kaasasolev dokument ID-kaart. Nad on harjunud ainult sellega läbi ajama ega kujuta ettegi, et Eestis ei tarvitse ID-kaart veel kehtida. Ses mõttes oleme progressis pisut maha jäänud.
    Kui piiri ületamiseks pole viisat vaja, tundub ID-kaardist tõepoolest piisavat. Samas pääseks Eesti elanik välismaal lihtsamini Eesti asjade manu, kui käsutab oma digiallkirja.
    ID-kaardil on ka tänuväärne integreeriv efekt: siluda siniste, punaste ja hallide passide emotsionaalseid vastuolusid. Vabatahtlikkuse vastuargument on nn kriitilise massi puudumine projekti käivitamisel just Eestis endas. Teisisõnu, esialgu ei pruugi olla ID-kaardiga midagi peale hakata. Riigil läheb e-teenuste juurutamine kõigele vaatamata aeglaselt. Erasektor on äraootaval seisukohal: kas tuleb kohustuslik või vabatahtlik ? sellest sõltub, kas investeerida või mitte. Kui riik kardab, et inimesed ei hakka ID-kaarti vabatahtlikult kasutama, siis järelikult pole sel ka kohustuslikuna mõtet.
    Ometi tekkis nt pangakaartide kriitiline mass kiiresti ja vabatahtlikult. Meenutuseks: esimest korda sai pangakaardiga võtta välja sularaha 1994. aastal ainult Keila Panga automaatidest, mis pealegi ei töötanud online?is. Praegu ei kujuta elu ilma pangakaardita ettegi. Krediitkaardi omamise eest tuleb tasuda 300?500 krooni aastas, selle taustal on ID-kaart isegi odav. Ometi on pangad säilitanud ka kõik uuenduste vastaste õigused: sularaha võib alati saada pangakontorist. Samasuguse põhimõtte järgi peaks toimima ka riik.
    Riigil tuleks püüelda võimalikult laia rakendusvõimaluse suunas: ühendada digiallkiri, haigekassakaart, töötõend, autojuhiluba, veregrupi teave, doonorikaart jne. Peab saama enda kohta käivaid andmeid erinevatest riiklikest registritest. Võib-olla tasub lisada maksevõimalused, kuigi eelkõige peab ID-kaart võimaldama suhelda riigi ja omavalitsustega. Turvalisuse probleemid on täpselt samad kui pangakaartidel, kuid viimased on loetud piisavalt turvaliseks. Kui ID-kaart peaks ära kaduma, saab selle kiiresti sulgeda. Näiteks passi kadumisel jõuab kurikael enne palju pahandust teha.
    Kui valitsus on teinud ca 450 miljoni kroonise prohmaka ID-kaartide tellimisel, siis tuleb seda tunnistada. Kohustuslikuks tegemine ei aita seda viga kuidagi parandada.
  • Hetkel kuum
Kaimar Karu: valitsusjuhi üleskutse alandada müügihindu on populism
Kestlike lahenduste otsimise ja koostöö asemel kord kodanikke, kord ettevõtteid süüdlasena sihtmärgiks seadev riigivalitsemine on käpardlik, kirjutab ettevõtja, endine väliskaubanduse ja IT-minister Kaimar Karu vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kestlike lahenduste otsimise ja koostöö asemel kord kodanikke, kord ettevõtteid süüdlasena sihtmärgiks seadev riigivalitsemine on käpardlik, kirjutab ettevõtja, endine väliskaubanduse ja IT-minister Kaimar Karu vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Ehituse kiiret langust on oodata kõigi Eesti suuremate partnerite juures
20 kuni 40 protsenti on Eesti naaberriikides väljastatud ehituslubade põhjal oodata ehitamise kahanemist Leedust Rootsini.
20 kuni 40 protsenti on Eesti naaberriikides väljastatud ehituslubade põhjal oodata ehitamise kahanemist Leedust Rootsini.
Novaturas jõudis kasumisse tagasi
Leedu reiskorraldaja Novaturas kasvatas esimeses kvartalis müügitulu 35% ja jõudis 2,3 miljoni euroga kasumisse.
Leedu reiskorraldaja Novaturas kasvatas esimeses kvartalis müügitulu 35% ja jõudis 2,3 miljoni euroga kasumisse.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: mõistagi tabas mind raev, kuid härrasmees häält ei tõsta Täiendatud kell 9.53
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Raadiohitid: kui palju kinnisvaraturg veel kukub?
Kinnisvara on jätkuvalt kuum teema: Tõnu Toompark ja Lenno Uusküla rääkisid raadiohittides, kuidas turg käitub praegu ja lähitulevikus.
Kinnisvara on jätkuvalt kuum teema: Tõnu Toompark ja Lenno Uusküla rääkisid raadiohittides, kuidas turg käitub praegu ja lähitulevikus.
Investorid lubavad: päikesepaneelid tasuvad ära ka miinuses elektrihinnaga "Kaabud" valetasid! Elekter polnud kallis rohepöörde tõttu
Investor Peep Abel tõi oma eramaja päikesepaneelide kogemustest esile, et päevasel ajal, mil elektri hind oli miinuses ja ta pidi oma päikeseenergiat võrku müües võrgutasu peale maksma, sai tema vaid kaheksa senti miinust ühe päeva jooksul. See summa ei tundu talle üldse nii õudne, et paneelidest loobuda.
Investor Peep Abel tõi oma eramaja päikesepaneelide kogemustest esile, et päevasel ajal, mil elektri hind oli miinuses ja ta pidi oma päikeseenergiat võrku müües võrgutasu peale maksma, sai tema vaid kaheksa senti miinust ühe päeva jooksul. See summa ei tundu talle üldse nii õudne, et paneelidest loobuda.
Fantoomliitujad vabastasid gigavati jagu võrguvõimsust
Võrguettevõtete andmetel on fantoomliitujad pärast elektrituruseaduse muudatuste jõustumist vabastanud juba üle 1000 megavati jagu võrguvõimsust.
Võrguettevõtete andmetel on fantoomliitujad pärast elektrituruseaduse muudatuste jõustumist vabastanud juba üle 1000 megavati jagu võrguvõimsust.
Tunnustatud treener Jekaterina Remets-Morozova: oleks viisakas, kui kõik oskaksid riigikeelt
Juuraharidusega Jekaterina Remets-Morozova on aastaid noppinud auhindu fitnessitreenerina. Seitse aastat tagasi eesti keele ära õppinuna on ta seisukohal, et riigikeele omandamine on viisakas ja seda peaksid tegema kõik.
Juuraharidusega Jekaterina Remets-Morozova on aastaid noppinud auhindu fitnessitreenerina. Seitse aastat tagasi eesti keele ära õppinuna on ta seisukohal, et riigikeele omandamine on viisakas ja seda peaksid tegema kõik.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.