• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Soojafirma ootab elektri tootmiseks soodsamat hinda

    ?Kardame, et idee realiseerumiseks kulub veel mitu aastat, sest Euroopa Liiduga läbirääkimistel ei ole paika pandud elektrituru valemit,? rääkis Tartu Energia juhatuse esimees Mati Meos. ?Sellest tingituna ei saa ka Eesti seadused fikseerida koostootmisjaamas toodetud elektrienergia müügiprotsessi.?
    Meose sõnul peavad nad enne koostootmisjaama ehitamist hoolega arvestama, kui palju nad elektri- ja soojusenergia koostootmisest võidavad. ?Kui Euroopa elektriturul saavad elektrienergia tootja ja ülekandja võrdselt kolmandiku põhitariifist, siis meil tahab elektrienergia ülekandja ehk Eesti Energia teenida ligi kolmveerand elanikkonnale müüdavast hinnast,? võrdles Meos.
    Meose sõnul plaanivad nad Tartusse ehitada koostootmisjaama elektrilise võimsusega 15 MW, millega kaasneb soojuslikku võimsust 45 MW. Projekti maksumuseks on arvestatud 350?400 miljonit krooni.
    Planeeritava koostootmisjaama asukoht on veel lahtine. ?On kaks põhimõttelist varianti, kas linna piiril asuva Luunja katlamaja juurde või Turu tänavas asuva katlamaja territooriumile,? täpsustas Meos.
    ASi Eesti Energia peajuristi Jaanus Ikla sõnul on elektrienergia tootmine taastuvast energiast ja koostootmisjaamad kuum teema kõikjal Euroopas. ?Kõik ütlevad, et need on valdkonnad, mida tuleb soodustada, aga tänaseni ei ole ühetaolist lähenemist,? rääkis Ikla. Eesti seadused toetavad praegu vaid taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia tootjat, pannes paika ostukohustuse ja hinna.
    Eesti Energia kommunikatsioonijuhi Erki Peegli sõnul pole seni suudetud lõpuni vaielda ning paika panna arvutusi, millises vahekorras peaks olema kombijaamas toodetud soojusenergia ja elektrienergia hind. ?Kohaliku omavalitsuse huvi kombijaama puhul on üldjuhul hoida soojusenergia hind all ja saada elektrienergia eest võimalikult kõrget hinda.?
    Eesti Energia enamusosalusega ASi Kohtla-Järve Soojus juhatuse esimees Toomas Niinemäe ütles, et kui proportsioonid on paigas, on kombijaamas kasumlik toota nii soojus- kui ka elektrienergiat.
    Kohtla-Järve Soojusel on kombijaamad Kohtla-Järvel ja Ahtmes. ?Müüme elektrienergiat kokkuleppehinnaga nii Eesti Energiale kui ka suurtele tööstustarbijatele,? ütles Niinemäe.
    Aastaid oma kombijaamas elektrienergiat tootnud ASi Sangla Turvas juhataja Rait Abrase kinnitusel annab neile efekti vaid enda tarbeks elektri tootmine. ?Meil ei ole mõtet elektrienergiat rohkem toota ja seda Eesti Energiale müüa,? rääkis Abras. ?Müügihind on sisuliselt omahind.?
    Abras ei soostunud ütlema, millise hinnaga Eesti Energia neilt elektrienergiat ostab. ?See on umbes kolmandik kodutarbija tariifist,? jäi Abras napisõnaliseks. Sangla Turvas tootis eelmisel aastal enda tarbeks elektrienergiat 7729 MWh ja müüs 1854 MWh.
    Kombijaam Põlvas, mis kaks aastat tootis ja müüs elektrienergiat, lõpetas töö tänavu märtsis. ?Seadmete omanik Põlva linn tahtis saada renti rohkem, kui me elektrienergia müügist teenime,? põhjendas ASi Põlva Jõujaam juhataja Mati Eelmäe tootmise lõpetamist.
    Eelmäe andmeil maksis Eesti Energia ligi kolm aastat tagasi, kui kombijaam käivitus, kWh elektrienergia eest 38 senti. ?Hiljem oli Eesti Energia nõus maksma vaid 27 senti,? rääkis Eelmäe. ?Ka selle hinnaga oleks tasunud elektrienergiat toota, kui vaid linn poleks seadmete eest küsinud renti 1,5 miljonit krooni aastas.?
    Erki Peegli sõnul näitasid nende arvutused, et Põlva kombijaamas toodeti sooja liiga odavalt. ?Me ei taha osta elektrienergiat kallimalt kokku selleks, et doteerida kohaliku omavalitsuse kehtestatud madalat soojusenergia hinda,? põhjendas Peegel elektri kokkuostuhinna alandamist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
FI ekspert: intressi fikseerimine on pankadele kasumi võtmise koht
Pangad arvestavad intressi fikseerides riske selliselt, et mitte kahjumisse jääda, vaid pigem kasumit teenida, kirjutab finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve osakonna juht Mari Puusaag-Tamm
Pangad arvestavad intressi fikseerides riske selliselt, et mitte kahjumisse jääda, vaid pigem kasumit teenida, kirjutab finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve osakonna juht Mari Puusaag-Tamm
Analüüsifirma: Pelotoni aktsia on väärt null dollarit
Analüüsifirma New Constructs hoiatas investoreid investeerimise eest niinimetatud zombifirmadesse, mille väärtus turul võib minna nulli. Üks sellistest on treeninguvarustuse tootja Peloton.
Analüüsifirma New Constructs hoiatas investoreid investeerimise eest niinimetatud zombifirmadesse, mille väärtus turul võib minna nulli. Üks sellistest on treeninguvarustuse tootja Peloton.
Baltika juht lahkub ametist
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Rapla rahvas on uue Risti Kaubanduskeskuse juba hästi omaks võtnud
Raplas avati uus Risti Kaubanduskeskus, kus resideeruvad Prisma Peremarket, Pepco, Benu apteek ning Circle K, mis kõik on kohalike poolt ülimalt soojalt vastu võetud. Keskus sündis tänu kinnisvaraarendus- ja haldusettevõttele Vintselle, mille investeeringute juht Andres Suurna sõnul olid nii mõnusast vastuvõtust positiivselt üllatunud nii nemad ise kui ka rentnikud.
Raplas avati uus Risti Kaubanduskeskus, kus resideeruvad Prisma Peremarket, Pepco, Benu apteek ning Circle K, mis kõik on kohalike poolt ülimalt soojalt vastu võetud. Keskus sündis tänu kinnisvaraarendus- ja haldusettevõttele Vintselle, mille investeeringute juht Andres Suurna sõnul olid nii mõnusast vastuvõtust positiivselt üllatunud nii nemad ise kui ka rentnikud.
Vene Teater otsib sõjakeerises rahupunkti. "Lapsed ei pea teadma, mis on sõda ja surm"
Vene Teater Tallinnas võtab tööle kaks Ukrainast pagenud noort näitlejat, selle teatri juht on pärist Ukrainast. Siiski pole harvad juhud, kus Vene Teatrit seostatakse oma nimest tingituna Venemaaga.
Vene Teater Tallinnas võtab tööle kaks Ukrainast pagenud noort näitlejat, selle teatri juht on pärist Ukrainast. Siiski pole harvad juhud, kus Vene Teatrit seostatakse oma nimest tingituna Venemaaga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.