Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Emissioonid lähevad kui soojad saiad
Viimase aja trendiks on kujunenud Euroopas aktsiate, aktsiaõiguste ja aktsiateks konverteeritavate võlakirjade emiteerimine, et kasutada ära turu positiivset meelestatust. Veelgi huvitavam on see, kuidas investorid ostavad emissioonidest aktsiaid nagu sooje saiu.
Reedel alustati Pariisi börsil kauplemist Prantsuse juhtiva panga Credit Agricole esmasest pakkumisest tulnud aktsiatega. Esmase pakkumise teel müüdi 21 panga aktsiakapitalist 3,4 mld euro ehk 53 mld krooni eest. Erainvestorid märkisid aktsiate pakkumise üle 3,2kordselt ning institutsionaalsed investorid 16,8 korda. Esmaemissioonist saadi aktsiad hinnaga 16,6 eurot ning esimesel kauplemispäeval tõusis aktsia hind 17,53 eurole ehk 5,6 võrra.
Nädal enne Credit Agricole pakkumist märgiti Itaalia gaasijuhtmeid haldava firma Snam Rete Gasi aktsiad üle enam kui viiekordselt. Müüki pandi 40,2 aktsiatest hinnaga 2,80 eurot aktsia, mis tegi aktsiapaki hinnaks 2,2 mld eurot ehk 34 mld krooni. Reedeks oli Snam Rete Gasi aktsia tõusnud 2,94 eurole ehk 5 üle emissioonikursi.
Miks eelistavad investorid osta aktsiaid emissioonidest? Võib-olla arvatakse, et seoses aktsiaturu ebakindlusega hinnatakse ettevõtteid madalamalt kui buumide ajal. Spekulandid võivad mängida aktsiate madalale turuväärtusele, millele lisapreemiaks võib tulla aktsiate määramine indeksisse. Kui aktsiad lähevad indeksisse, peavad indeksi liikumist järgivad fondid seda aktsiat ostma. See on äärmiselt spekulatiivne investeering. Institutsionaalsed investorid võivad seda osta sobiva investeeringuna täienduseks portfelli või kartuses, et sellest aktsiast saab indeksikomponent.