Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kinnisvaraliisingusse lisandus sadu miljoneid kroone

    Kinnisvaraliisingu portfell suurenes Eestis tänavu mitmesaja miljoni krooni võrra, kasvu näitasid nii Hansa Liising Eesti, Ühisliising kui ka Sampo Liising, Nordea Finance Estonia kinnisvara liisimisega ei tegele.
    ?Sampo Liisingul on võrreldes aasta alguse nulliga 180 miljoni krooni eest kinnisvara, millest suurem osa normaalhinnaga kvaliteetelamispind,? ütles Sampo Liisingu juhatuse esimees Veiko Pedosk. ?Sisuliselt moodustab see 30 protsenti meie aktivatest.?
    Normaalhinnaga kvaliteetpind tähendab Pedoski sõnul 10 000?12 000kroonist ruutmeetrihinda.
    ?Meie kinnisvara võib leida Maarjamäel, Veskimöldres, Meriväljal,? loetles ta. ?Magalapiirkonnad on Sampo Liisingu jaoks vaid kõrvalprojekt.?
    Ka Hansa Liising Eestil tõusis kinnisvara osakaal tänavu esmakordselt üle 30 protsendi portfellist, täpsemalt 34 protsendile. Kaks aastat tagasi oli see protsent rohkem kui poole väiksem. ?Oleme selles suhtes jõudnud optimaalse tasemeni,? ütles Eesti suurima liisingufirma töötaja Sven Soomuste.
    Kokku on Hansa Liising Eesti portfell 2,8 miljardi krooni suurune.
    Ühisliisingu liisinguportfellis on kinnisvara osakaal tänavu tõusnud 10-lt 15-le, samas kasvas portfell võrreldes eelmise aastaga 90 protsenti, jõudes 300 miljonile kroonile.
    Sven Soomuste ütles kinnisvara osa kasvu kommenteerides, et kinnisvaraportfell on erinevalt teistest liisinguvaradest väga pikaajaliselt amortiseeruv, seetõttu on tema osakaalu ka oluliselt lihtsam suurendada. ?Uusmüügis on Hansa Liising Eestil jätkuvalt kõige suurema osakaaluga sõiduautod, kuid see portfell amortiseerub oluliselt kiiremini,? sõnas ta.
    Eesti Liisingühingute Liidu tegevdirektori Reet Hääle sõnul on kinnisvara liisimise kasv seletatav ka suhteliselt väikese riskiga. ?Elamispinna eest maksavad inimesed kas või hambad ristis,? ütles ta.
    Järgmisel aastal ennustasid nii Hääl kui Sampo Liisingu juht Veiko Pedosk kinnisvara liisimise kasvu. ?Paljud inimesed tahavad magalatest ära kolida ja ehitatav kinnisvara pole oluliselt kallim,? ütles ta. ?Pealegi korvavad umbes 30protsendilise hinnavahe turvalisus, võimalus autot mitte tasulises parklas hoida ning loomulikult küttekulude kokkuhoid.?
    Sven Soomuste näeb järgmise aasta suundadena elukondliku kinnisvara finantseerimist, oluliselt peaks suurenema ka korteriühistute finantseerimine. Samuti jätkatakse mõõdukalt kommertskinnisvara finantseerimist. Ülepakkumist tõdes Soomuste hetkel näiteks kaubanduspindade osas.
    Lisaks liisingule kasutatakse elamispinna soetamisel endiselt ka laenu. Ühispanga grupi siseselt on näiteks kokku lepitud, et kui klient taotleb väiksemat omafinantseeringut kui laenu standardtingimustel (33%), siis pakutakse talle liisingut.
    Sven Soomuste sõnul on liisingfinantseerimist oluliselt lihtsam kasutada ka juhul, kui liising finantseerib elamuarendajat. ?Sellisel juhul vormistatakse lepingud lihtsalt ostjale ümber,? ütles ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Raadiohommikus: rikas vastab, mis on rikkus
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.

Olulisemad lood

Venemaa teatas Ukraina oblastite annekteerimisest
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.