- OMX Baltic−0,05%317,98
- OMX Riga0,15%956,07
- OMX Tallinn−0,28%2 199,74
- OMX Vilnius−0,16%1 498,45
- S&P 5001,49%7 764,7
- DOW 300,71%52 048,83
- Nasdaq 2,26%27 122,09
- FTSE 1000,75%10 739,01
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,01
- OMX Baltic−0,05%317,98
- OMX Riga0,15%956,07
- OMX Tallinn−0,28%2 199,74
- OMX Vilnius−0,16%1 498,45
- S&P 5001,49%7 764,7
- DOW 300,71%52 048,83
- Nasdaq 2,26%27 122,09
- FTSE 1000,75%10 739,01
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,01
?Omanikud ootavad kasumlikkust, kuid kasuminormatiivi ei olnud esimeseks aastaks ette pandud,? ütleb Kotka linna munitsipaalettevõttele Kotkan Energy Oy kuuluva Tartu soojatootja ASi Tartu Energia juhatuse esimees Mati Meos ja lisab, et energeetikavaldkonna ettevõtete investeeringute tasuvuse aeg peab mahtuma 5?6 aastasse.
Meose sõnul on soojusenergia hinna tõstmine elementaarne hoob tasuvuse tagamiseks. ?Meie oleme pannud aga põhirõhu tehnilise taseme tõstmisele, nagu näiteks soojusvõrkude monitooring, katelde automatiseerimine, trassikadude vähendamine ja loomulikult odavama kohaliku biokütuse kasutamisele,? loetleb Meos.
Meose kinnitusel jõudis Tartu Energia esimesel tegevusaastal kasumisse ainuüksi tänu restruktureerimisele ja kohalikul biokütusel töötavate katelde maksimaalsele koormamisele. ?Ligi pooled inimesed on koondatud,? lisab Meos.
Meose sõnul on nad sunnitud alates veebruarist tõstma soojusenergia hinda viie krooni võrra, sest gaasi ja elektri hind on tõusnud, kuid sooja hind on püsinud 1997. aasta tasemel. Tartu Energia kasutab sooja tootmisel 70 protsenti biokütust ja 30 protsenti gaasi. ?Tagavaras oleva gaasil töötava keskkatlamaja lülitame tööle vaid väga külmade ilmade korral,? täpsustab Meos (pildil).
Kotkan Energy tütarfirma AS Kotkan Energy Holding (uue nimega Tartu Energia) erastas 2000. aasta augustis 230 miljoni krooni eest umbes 83 protsenti Tartu soojamajandusest. Tehingu arvel maksis Tartu linn tagasi soojalaenu.
ASi Pärnu Soojus tegevdirektor Hillar Nuut tunnistab, et nende omanikfirma, Rootsi riigile kuuluv Vattenfall on järgmise aasta kasumiks ette kirjutanud neli miljonit Rootsi krooni. ?Sellest lähtuvalt oleme esitanud energiaturu inspektsioonile taotluse tõsta soojusenergia hinda sellel aastal umbes 10 protsenti ehk 430 kroonini,? räägib Nuut ja lisab, et tegelikult tahtis Vattenfall veel kõrgemat hinda, kuid nad sõdisid sellele vastu.
?Vattenfall ei arvesta meie tarbija majandusliku raskusega,? seletab Nuut. ?Nad näevad vaid seda, et soojusenergia hind on Eestis võrreldes Rootsiga tunduvalt madalam.?
Nuudi sõnul on uue omaniku tulles muutunud aruandluse esitamise tähtajad pingelisemaks, liigset tööjõudu on koondatud, juhtimisstruktuur muutub lamestruktuuriks ning eesmärk on osta sisse võimalikult palju teenuseid.
Eesti jõujaamade ja kaugkütte ühingu tegevdirektori Tarmo Gede sõnul seisab eraomanik selle eest, et kulutused sooja tootmisele oleksid minimaalsed ja tulud maksimaalsed. ?Munitsipaalomandis olevatel soojatootjatel jääb ebaefektiivse majandamise tõttu tulu saamata,? räägib Gede.
Prantsuse soojafirma Dalkia omanduses oleva ASi Eraküte juhataja Kristjan Rahu sõnul on efektiivsem tootmine võimaldanud neil näiteks Maardu Soojuses soojusenergia hinda isegi alandada.
Hetkel kuum
Rahu andmeil investeeris Dalkia eelmisel aastal lisaks Tallinna Soojuse rendilevõtmisele umbes 60 miljonit krooni. Dalkia kontrolli all tegutsevad Tartu AS Tamme Soojus, AS Keila Soojus, AS Haapsalu Soojus, AS Valga Soojus ja AS Maardu Soojus, lisaks hooldab Eraküte Kaarepere, Märjamaa ja Kiili väikekatlamaju.
Rahu sõnul tegutsevad nad väikekatlamajades justkui sponsorluse korras. ?Me ei teeni sealt midagi,? sõnab Rahu. ?Kui me poleks Kaarepere, Märjamaa ja Kiili katlamaju üle võtnud, oleks seal sooja hind pidurdamatult tõusnud.?
Rahu sõnul ei taha munitsipaalomanduses olevad soojatootjad koondada inimesi. ?Loodetakse, et keegi teine vajaliku koondamise ära teeb,? sõnab Rahu.
Kaks aastat Soome Fortumi osalusega tegutsenud ASi Rakvere Soojus juhataja Sven Trofimovi andmeil on ettevõte eelmise aasta 2,6 miljoni krooni suurusest kahjumist tänavu nulli jõudnud. ?Kulutuste peale oleme hakanud rohkem mõtlema,? sõnab Trofimov. ?Samuti oleme jõudnud kõik katlamajad automatiseerida.?
Soojusenergia hind Rakveres tõusis alanud aastal 367 kroonilt 399 kroonile. ?Erastamislepingus oli klausel, et soojusenergia hind ei tõuse kaks aastat,? räägib Trofimov. ?Nüüd on kaks aastat möödas ja kohalik omavalitsus on aktsepteerinud hinnatõusu.?
Eesti Energia ja Kohtla-Järve linnavalitsuse omanduses oleva ASi Kohtla-Järve Soojuse juhatuse esimehe Toomas Niinemäe sõnul ei ole soojatootmise edukuse põhitingimuseks sugugi välisfirma omandus. ?Asi on eelkõige terves majanduslikus mõistuses,? räägib Niinemäe. ?Et soojatootja tegeleks majandusküsimustega, mitte poliitika või sotsiaalprobleemidega.?
Niinemäe sõnul alustasid ka nemad kaks aastat tagasi restruktureerimisest ja koondasid ligi pooled töötajad. ?Kasumit oleme teeninud tänu ebaotstarbeka tegevuse lõpetamisele, sisemistele ümberkorraldustele ja lepingute ülevaatamisele,? sõnas Niinemäe.
Eelmise aasta aprillis tõstis Kohtla-Järve Soojus soojusenergia hinda 85 krooni võrra, mis võimaldab majandusaasta lõpuks prognoosida suurt kasumitõusu.
Võru on väheseid linnu, kus soojatootmisega tegeleb linnavalitsusele kuuluv äriühing. Võru linnavalitsuse insenerivõrkude spetsialisti Urmas Raagi kinnitusel tuleb AS Võru Soojus omadega kenasti välja. ?Infrastruktuuriettevõtetel, mis kuuluvad omavalitsustele, on eraettevõtetega võrreldes paremad võimalused saada abirahasid,? räägib Raag.
Võru Soojus sai kuu aega tagasi uue, kaheksa miljonit krooni maksma läinud katlamaja. Soojusenergia hind Võrus tõusis kütusehindade tõttu alates 1. novembrist 384 kroonilt 429 kroonile.
Seotud lood
Hetkel kuum
Meta, AMD ja Inteli aktsiad tõusid 10% ringis
“See äri tegeleb praegu ellujäämisega”
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Podcastid
Enimloetud
5
Viimased uudised
Meta, AMD ja Inteli aktsiad tõusid 10% ringis
“See äri tegeleb praegu ellujäämisega”
Tagasi Äripäeva esilehele