• OMX Baltic−0,09%301,88
  • OMX Riga0,08%893,59
  • OMX Tallinn−0,07%2 067,97
  • OMX Vilnius0,29%1 201,05
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 1000,2%8 778,11
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,15
  • OMX Baltic−0,09%301,88
  • OMX Riga0,08%893,59
  • OMX Tallinn−0,07%2 067,97
  • OMX Vilnius0,29%1 201,05
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 1000,2%8 778,11
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,15
  • 04.01.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vähemusvalitsust juhiks Siim Kallas

Reformierakonna esmahuvi on säilitada parlamendis spiikri ja valitsuses rahandusministri ametikohad ja saada peaministri portfell. Samuti säiliksid Reformierakonnale ülejäänud praegused kohad valitsuses.
?See on tõesti loogiline, et selline meie huvi oleks,? ütles Reformierakonna juhatuse liige Meelis Atonen eile.
Keskerakond seaks oma inimesed üheksale varem Isamaaliidule ja Mõõdukatele kuulunud ministrikohale. Sellisel juhul jääks Reformierakonnale neid huvitavad võtmepositsioonid.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Keskerakonna peasekretär Küllo Arjakas ütles, et ei pea õigeks ministrikohtade reastamist tähtsuse järjekorras. ?Meid huvitaksid jälle teised ministrikohad,? ütles ta.
?Mäletan varasemast, et valitsusliidu läbirääkimistel on loodud ministrikohtade väärtuse järgi koefitsiendisüsteeme. Pole mõtet ajada pilli lõhki. Tähtis on kabineti töö tervikuna,? ütles Arjakas.
Loodavas valitsuses saab peaministri kohustused Siim Kallas. ?Edgar Savisaar jätkab alanud aastal nende ülesannete täitmist, mis talle Tallinna volikogu on pannud,? ütles Arjakas.
Keskerakonnal ja Reformierakonnal pole riigikogus häälteenamust. Võimalik on vähemusvalitsuse loomine, mida oma häältega toetaks Rahvaliit, kes küll ei võtaks sisse kohta valitsuses. ?Me jääme konstruktiivsesse opositsiooni. Jätame endale võimaluse öelda karm sõna ja otsustada, kas anname või ei anna toetavat häält,? ütles Rahvaliidu esimees Villu Reiljan.
Eestimaa Ühendatud Rahvapartei fraktsioonil on riigikogus viis häält ja see koosneb mitme erakonna esindajatest, kellest tuntumad on Viktor Andrejev ja Tiit Toomsalu. ?Reformierakond ei pea koostööd fraktsiooniga tõenäoliseks, sest nagu Tallinna eelmise võimuliidu puhulgi, poleks partneriks selget poliitilist jõudu,? ütles Reformierakonna juhatuse liige Urmas Paet.
Peaminister Mart Laar teatas mullu 20. detsembril, et 8. jaanuaril on oodata ametlikku teadet tema tagasiastumisest. Seoses peaministri lahkumisega astub tagasi kogu senine valitsus ja on lagunenud koalitsioon. Isamaaliit ja Mõõdukad asuvad opositsiooni, süüdistades Reformierakonda koalitsiooni lagunemises.
Keskerakond ega Reformierakond pole ametlike läbirääkimiste alustamiseks samme astunud. Siim Kallas ja Edgar Savisaar on pärast peaminister Mart Laari teadet tagasiastumise kohta kohtunud vaid 27. detsembril presidendi juures, kus neil kolmel toimus ühine jutuajamine.
Kahe erakonna vahel algavate läbirääkimiste üks vaidluskoht võiks olla 2002. aasta eelarve ümbertegemine.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Reformierakondlase Meelis Atoneni ütlust mööda pole eelarve oluline muutmine valimiseelsel aastal tõenäoline. ?Inimestele on lubadused antud,? ütles Atonen. Tema sõnul oleks ainus võimalus eelarve prognoosi suurendamine ja lisaeelarve tegemine suvel.
Küllo Arjakas ütles, et eelarve ümberjagamine oleks loogiline. ?Nii nagu kolmikliit tegi viimaste riigikogu valimiste järgselt 1999. aasta suvel ümber Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse valitsuse koostatud eelarve.?
Et arutada kolmikliiduna jätkamise võimalusi, kohtus peaminister Mart Laar enne aastavahetust Siim Kallasega.
Laar esitas vestluse käigus võimalused, mille täitumisel saaks kolmikliit jätkata. Nõudmiste seas olid sunniviisilise haldusreformi läbiviimine, Tallinna võimuliidust lahtiütlemine ning võimaluse jätmine riigieelarvega puudujääki minekuks.
?Kõik need tingimused olid esitatud nii, et Reformierakond ei saa neid vastu võtta,? ütles Siim Kallas.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 22 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele