Kodakondsus- ja migratsiooniamet (KMA) annab veebruaris välja esimesed uut tüüpi ja senisest turvalisemad passid, kuhu on andmed trükitud Eestis kokku pandud liinil, kirjutab Eesti Päevaleht.
?Praegu on liin katsetamisjärgus,? ütles KMA peadirektor Mari Pedak. ?Täie võimsusega peab ta töötama 1. veebruarist.?
Uue passi juures on Pedaku sõnul kõige olulisem see, et midagi ei sinna liimita ja seega pole passi ükski osa eemaldatav. ?Kõik isikuandmed on passi integreeritud ? need on passi lahutamatu osa ja kõrvaldada neid ei saa,? märkis KMA juht.
Pedaku sõnul ongi uue passi puhul võltsimiseks kaks võimalust ? rajada eraldi trükikoda või jääda lootma isikute sarnasusele. Passiomaniku näopilti pole vahetada võimalik, sest see on paberile skaneeritud ja vastu valgust saab vaadata ka selle perforeeritud kujutist. ?Nii nagu praegu ? teha lahti passi tagumine kaas ? pole enam võimalik,? kinnitas Pedak uue passi turvalisust.
Uue passi väljaandmiseks skaneeritakse kõigepealt avalduselt sisse passitaotleja pilt ja allkiri, seejärel lähevad andmed arvutitesse, mis trükivad need passi. Viimane etapp on perforeerimine, millega tekib passi selle omaniku näopilt.
Passiraamatud trükib Suurbritannia firma De La Rue, kes on olnud Eesti partneriks passide valmistamisel ka varem. Eestis üles pandud liini osaks jääb dokumendile isikuandmete kandmine. Seadmed tarniski Eestisse De La Rue, kuid kõige moodsam osa, perforeerimisseade, on Hollandi päritolu.
KMA nõuniku Jüri Voore sõnul kehtib 51,7 miljoni krooni suurune leping Suurbritannia ettevõttega viis aastat ja vähemalt miljoni passi valmistamiseks. Leping De La Ruega hõlmab nii seadmete tarnimist kui ka hooldust.
Esimesed uued passid annab KMA välja veebruaris, jaanuarikuu jooksul saab vaid vana tüüpi dokumenti.
Seotud lood
Olles tuntud edukate ettevõtmiste, haridusvaldkonna arendamise ja spordi eestvedajana, on Urmas Sõõrumaa käinud välja mitmeid julgeid ideid, mis seostuvad nii hariduse kui ka tervislike eluviiside edendamisega. Audentese 30. juubeliaasta raames jagas ta Äripäeva saates oma mõtteid haridusest, noorte liikumisharjumustest ning sellest, kuidas tagada tervem ja tugevam ühiskond.