Uuest aastast kehtima hakanud määruse alusel ei tohi sõiduautodel, mahtuniversaalidel, väikebussidel ega kaubikutel olla ees lisakaitseraudasid ehk rahvakeeli kängururaudasid. Lisakaitserauad võivad olla vaid M1G ja N1G kategooria sõidukitel, ehk maasturitel, samuti suurematel veokitel, mis kuuluvad M2, M3, N2 ja N3 kategooriasse.
Kui viimastega ei kaasne erilisi probleeme (sest seda kategooriat on kasutatud uute registreerimistunnistuste kasutuselevõtust alates), siis üksjagu segadust on tekkinud M1G ja N1G kategooria sõidukitega. Esiteks hakati G tähist kasutama alles möödunud aasta algusest, varem olid nad lihtsalt kas M1 või N1. Näiteks Nissan Patrolil, mis oma olemuselt on nii maastur kui vähegi olla saab, võib olla tehnilises passis nii M1, kui M1G. Sõltuvalt sellest, millal auto on arvele võetud.
Teiseks sõltub kategooria tehase etteantud tüübikinnitusest. Näiteks olid Mazda maaletoojad siiralt üllatunud, kui selgus, et nende uus linnamaastur Tribute ei olegi tehase andmetel G kategooria sõiduk. Nii seisabki Tribute?i tehnilise passi kategoorialahtris M1 ja selle kategooria sõidukitele on keelatud uuest aastast lisaraudasid paigaldada. Sama seis on ka Subaru Foresteriga, mis peaks samuti justkui G kategooriasse kuuluma ning AMTELi müügistatistikas ta koos Subaru Outbackiga seal ka seisab. Küll aga kuuluvad G kategooriasse sellised sõidukid nagu Audi Allroad, uus Renault Scenic RX4 ning Renault Kangoo 4x4. Vastavalt tehase tüübikinnitusele.
Eilseks oli uue määrusega seoses selgunud veelgi pikantsem tõsiasi: juristide pingsa töö tulemusel ilmnes, et määrus ei omagi sellise sõnastuse juures tagasiulatuvat jõudu. Teisisõnu, need sõiduautod ja mahtuniversaalid, millel on lisarauad juba olemas, ei peagi neid eest ära kruvima. Juurde panna aga enam ei või.
?Tõepoolest, tegemist on üsna keerulise olukorraga, sest meie eesmärk oli siiski kaitsta inimesi, ehk lubada jalakäijatele ohtlikke raudasid võimalikult vähestele autodele. Meie nägemus oli selline, et olemasolevad tuleb maha võtta,? nendib ARK direktori asetäitja Rein Einer, kelle sõnul asuvad määruse koostajad tegutsema selles suunas, et seadus ümber sõnastada ning et see hakkaks siiski tulevikus tagasiulatuvat jõudu omama. Eriti keeruliseks teeb see politsei töö, kes ei suuda kuidagi välja selgitada, kas rauad kruviti külge mullu jõulude ajal või selle aasta alguses. Ja mille järgi kindlaks teha, kas auto on ikka G kategooria sõiduk või ei ole.
?Loomulikult on meie jaoks kõige lihtsam vaadata tehnilisse passi ja veenduda, millega tegemist. Seega, et hoiduda asjatutest vaidlustest, on kasulikum lasta ka vanema Nissan Patroli omanikul tehniline pass 200 krooni eest ringi vahetada ja G tähis sisse viia,? lausus Tallinna liikluspolitsei juhtivinspektor Indrek Sirk, kelle sõnul on politseil õigus teha antud rikkumise eest kuni 600 krooni trahvi. Samas kinnitab Sirk, et ka politsei on inimene ning keegi ei hakka tegema trahvi, kui on näha, et inimene sõidab tõesti maasturiga.
Tänaseks on tõesti selgunud, et nimetatud määrus ei oma juriidilisest seisukohast tagasiulatuvat jõudu ning sõiduauto või mahtuniversaali omanik, kes on enne 1. jaanuari 2002 oma autole lisarauad paigaldanud, võib trahvi korral otsuse edasi kaevata ja tal on üsna suur lootus see protsess võita.
Küsimus ei ole aga tegelikult ju selles. Kurb, et praegu seatakse ühele pulgale ühe inimese ilumeel või edevus ja teise inimese elu ning tervis. Kui ma olen küsinud mõne inimese käest, kes on oma mahtuniversaalile lisarauad ette pannud, et milleks neid tarvis on, siis oskab ta vastata vaid üht: aga nii äge on! Muud eesmärki sõiduautode puhul neil ju ei ole ja mina soovitan küll teiste elu ja enda närvide säilitamise nimel need rauad maha kruvida.
Ja mis puudutab seda, mis autodele neid võib panna, millistele mitte, siis siin on tõepoolest see soovitus: uurida ARKst, kas antud auto kuulub G kategooria alla või mitte ja kui kuulub, siis vaadata tehnilisse passi, kas vastav märge on olemas. Kui ta justkui kuuluks aga samas tegelikult ei kuulu ka, see võib maanteel kaasa tuua mõttetuid vaidlusi politseiga ja kellele seda vaja on. Asja põhimõtteline olemus on ju selles, et maasturitele, mis liiguvad metsas, on rauad vajalikud, kuna nad kaitsevad auto laternaid puuokste eest. Muuks otstarbeks neid ju vaja ei lähe, ainult raskendavad kehavigastusi otsasõidu korral.
Seotud lood
Akadeemiline haridus peab käima käsikäes ettevõtliku mõtteviisi, loovuse ja digipädevustega, usub EBS Gümnaasiumi direktor Kersti Uudla.