- OMX Baltic0,04%305,15
- OMX Riga−0,05%875,05
- OMX Tallinn−0,83%1 902,81
- OMX Vilnius0,45%1 186,29
- S&P 500−0,01%6 114,63
- DOW 30−0,37%44 546,08
- Nasdaq 0,41%20 026,77
- FTSE 1000,15%8 781,29
- Nikkei 2250,25%39 270,4
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,96
- GBP/EUR0,00%1,21
- EUR/RUB0,00%95,54
- OMX Baltic0,04%305,15
- OMX Riga−0,05%875,05
- OMX Tallinn−0,83%1 902,81
- OMX Vilnius0,45%1 186,29
- S&P 500−0,01%6 114,63
- DOW 30−0,37%44 546,08
- Nasdaq 0,41%20 026,77
- FTSE 1000,15%8 781,29
- Nikkei 2250,25%39 270,4
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,96
- GBP/EUR0,00%1,21
- EUR/RUB0,00%95,54
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kallis odav elekter
?Kui öö on nii pime,? lauldakse ühes meeleolukas laulus. Sestap siis vajuta lülitile, tuba läheb valgeks... ning arvesti hakkab sente-kroone loendama.
Kas pärast kaklust, st hinna kehtestamist, tasub veel rusikatega vehkida? Kui selle all mõista argumenteeritud arutlusi, siis küll.
Elektri hinna poliitika on tarbijaile tutvustamata ja selgitamata jäänud. Üks lüngatäide on pärit TTÜ Elektroenergeetika instituudi internetis olevast materjalist ?Energiasüsteemide ökonoomika? (Juhan Valtin).
Elektri hinna kujundamise poliitika põhinõuded on järgmised:
kõigi elanike energiavajadused peavad olema tagatud,elektri hind peab tagama elektriettevõtte majandustasuvuse,säästlikkuse soosimine,elektrihinna stabiilsuse tagamine,tariifisüsteemi struktuuri lihtsus,mõõtmissüsteemi rakendamine,maksmissüsteemi arusaadavus,keskkonnakaitse arvestamine.
Loomulikult tuleb arvestada samuti majanduslikke, sotsiaalseid ja finantsaspekte. Seejuures peaks elektri hinna regulatsioonis arvestatama nii energiaturu inspektsiooni, avalike arutelude kui tarbijate arvamusi.
Elektrikraani juures olijate seisukoht on selge ? Eesti elektri hind on madal ning see ei kata (põhjendatud või põhjendamatuid?) kulutusi. Neil seal Euroopas on hind õige (loe: tariifimäärad piisavalt kõrged), davai, teeme nende moodi.
Kuidas on siis Lääne-Euroopas lood? Euroopa Liidus kehtivate elektritariifide kohta on olemas ka internetis kättesaadav allikmaterjal ?Electricity prices in the EU between 1998 and 2000?, milles on ka huvipakkuv osa ?EU households and industrial consumers?.
Andmete võrreldavuse tagab ühine mõõtühik ? hinnad on toodud eurodes (jaanuar 1998 tariifid eküüdes). Tabelis on toodud 100 kWh hind (maksudeta!) eurodes keskmise tarbimismahuga ? aastas kuni 3 500 kWh ? kodutarbija kohta (vt tabel).
Tabelist nähtub, et toodud tariifid nn keskmise eestimaalase tasku järgi küll ei ole. Veelgi enam, Eesti tariif näib välismaalaste seltskonnas nii väiksekene. Tekib tahtmine teist kergitada, turgutada, väärikamasse seltskonda aidata.
Siit tulebki esimene möödalask ? Lääne-Euroopa riikide elektritariife ei ole võimalik üksüheselt hinnata keskmise eestimaalase rahakoti abil. Ka vastupidine tehe ? Eesti elektritariifi hindamine keskmise lääne-eurooplase rahakoti alusel ei ole pädev.
Ausa võrreldavuse tagamiseks võtkem appi rahvusvahelise tööorganisatsiooni ILO aastaraamat (Yearbook of Labour Statistics 1999). Sealt saame huvipakkuvate riikide töötajate keskmised töötasud aastail 1995?1998. Tunnitöötasud on vahemikus 2,75 eurost (Portugal), ..., 6,75 eurot (Soome) kuni ligikaudu 13 euroni (Holland). Seejuures oli Eesti keskmine tunnitöötasu umbes 1,50 eurot.
Vaadakem teise kandi pealt ? palju peab kodutarbija maksma 100 kWh eest nn tunnitasuühikutes ja pilt on selge: Belgias ja Austrias 1,05, Portugalis 4,35, Prantsusmaal 1,10, Hollandis 0,70, Saksamaal 1,35, Iirimaal 0,90, Soomes ja Luksembourg`is 0,95 ning Eestis 2,80! Teisi sõnu tuleb elekter eestlasele kätte kõige kallimalt.
Kui meil on elektrienergia tariifidel suundumus tõusta, siis Euroopa Liidu siin kõne all olnud liikmesriikides on trend pigem vastupidine. Kui meil elektritariif ainult tõuseb, siis mujal see ka langeb, sõltudes paljudest asjaoludest.
Selle kohta leiab internetist samuti täpsemaid andmeid, näiteks materjalist ?Electricity prices for households?, kus on kirjas hindade muutused riigiti (tariifid USA dollarites 1 kWh eest). Viidatud allika järgi olid ajavahemikus 1994?1999 tariifid madalaimad Soomes (Eesti kohta andmed puuduvad) ning kõrgeimad Austrias, Belgias ja Saksamaal.
Mida toodust järeldada? Vast ehk seda, et Eestis on ?hea? tava ? suusõnaline kinnitus ei haaku kõige paremini rahvusvahelistes teabematerjalides toodava, st mujal valitseva tegelikkusega. Ehk meie teemat silmas pidades tuleb tunnistada:
Lääne-Euroopa kodutarbija elektritariif on alanemise teel;
mis tahes riigis toimivaid hindu/tariife ei tohi võrrelda mis tahes teise riigi töötaja töötasuga.
Seotud lood
Pro Kapital Grupp AS asutati 1994. aastal Itaalia ettevõtja Ernesto Preatoni visionaarsel eestvedamisel, nähes võimalusi okupatsioonijärgsel, ent siiski tärkaval Baltikumi turul. Märgates nii Balti riikide kui ka Skandinaavia ja Mandri-Euroopa kultuurilisi ja majanduslikke sarnasusi, kasutas Preatoni ära esmaklassiliste maatükkide soodsat kättesaadavust – strateegiat, mis seisnes suure arendusportfelli omandamisel ning pani ühtlasi vundamendi tänasesse ulatuvale eduloole.
Enimloetud
1
5
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele