• OMX Baltic0,61%306,9
  • OMX Riga0,00%875,55
  • OMX Tallinn0,57%1 908,44
  • OMX Vilnius0,69%1 189,09
  • S&P 500−0,01%6 114,63
  • DOW 30−0,37%44 546,08
  • Nasdaq 0,41%20 026,77
  • FTSE 100−0,37%8 732,46
  • Nikkei 225−0,79%39 149,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%95,61
  • OMX Baltic0,61%306,9
  • OMX Riga0,00%875,55
  • OMX Tallinn0,57%1 908,44
  • OMX Vilnius0,69%1 189,09
  • S&P 500−0,01%6 114,63
  • DOW 30−0,37%44 546,08
  • Nasdaq 0,41%20 026,77
  • FTSE 100−0,37%8 732,46
  • Nikkei 225−0,79%39 149,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%95,61
  • 16.01.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti noored pürivad enam ettevõtjaks

Ettevõtluse areng on riikide majanduse arengu üks oluline faktor. Ettevõtjana võivad tegutseda eraõiguslikud isikud, riik ja kohalikud omavalitsused. Eraõiguslikud isikud võivad olla antud riikide kodanikud või välismaalased. Riikide ja tegevusvaldkondade lõikes võib erinevat tüüpi ettevõtjate osatähtsus väga suuresti erineda. Nii näiteks on Põhja- maade riigid traditsiooniliselt osanikud suuremates ettevõtetes ja nende riikide kohalikud omavalitsused kuuluvad paljude olemasolevate ettevõtete omanikeringi ja osalevad samuti uute ettevõtete asutamises.
Kogu aeg toimub nendes riikides ka välismaalaste osatähtsuse suurene- mine ettevõtluses.
Eesti riik on võtnud omaks sellise majandusmudeli, mis näeb ette riigi osatähtsuse minimiseerimise ettevõtluses. Samal ajal riik ja kohalikud omavalitsused ei osale aktiivselt uute ettevõtete loomises. Eraettevõtjatele kodu-ja välismaalt on loodud küllaltki soodsad ja võrdsed tingimused.
Sellise sotsiaalmajandusliku situatsiooni juures tegi Vaasa Ülikooli doktorant Kirsti Merlin uuringu selle kohta kuidas Soome ja Eesti kutsekoolide õpilased suhtuvad ettevõtlusesse.
Küsitleti 310 õpilast kummastki riigist. Eestist osalesid uuringus Tallinna Transpordikool, Tallinna Tehnikakool, Pärnu Majanduskool ja Viljandi Ametikool ning Soomest Vaasa Ametikool, Vaasa Ettevõtluse ja Hotellinduse Instituut ja Haaga Ametikool.
Eestlastest soovisid rajada oma ettevõtte 19,7 ja Soomes 7,8 küsitletutest. Tegevusaladest eelistati teenindust: Eestis 46,6 ja Soomes 43,1. Tootmisalast tegevust eelistasid 9,4 eestlastest ja 11,8 soomlastest. Ülejäänud potentsiaalsetel ettevõtjatel olid muud huvid. Täiendavat koolitust peeti mõlemas riigis vajalikuks eelkõige turunduse ja inimeste koostöö korraldamise valdkonnas.
Kirsti Merlin leiab et selline ettevõtlusalase aktiivsuse erinevus on tingitud majanduslike keskkonnatingimuste erinevusest. Soomes on konkurents ettevõtluses väga suur, väikeettevõtjate maksumäärad ja laenuprotsendid on suhteliselt kõrged ning töötegijate palkamine on kallis ja riskantne.
Eestis on mõnedel aladel ettevõtlus alles käivitumas ning välismaalased ei paku väikeettevõtjatele veel suurt konkurentsi, ettevõtluse alustamine on lihtne, maksukoormus on madal (puudub tulumaks), töötajate palkamine on lihtne ja mittesobivate vallandamine ei tee suuri raskusi.
Minu arvates mõjutavad ettevõtluse arengut nii Kirsti Merlini poolt toodud faktorid kui ka artikli alul esitatud sotsiaalmajanduslikud tingimused. Sellest tulenevalt võime väita, et tänu erinevustele meie riikide majanduspoliitikas on Eestis tekkinud situatsioon, et õppiv noorus mõtleb enam kui Soomes kuidas ise hakkama saada ning kuidas luua töökoht endale ja võimaluse puhul ka teistele.
Muidugi on vara teha sellist väikest arvu õpilasi haaranud uuringust mingeid põhimõttelisi järeldusi. Seda uuringut võiks jätkata kaasates õppureid kõigist Eesti piirkondadest ning erineva tasemega koolidest ja selle alusel töötada välja ettevõtlust toetavad abinõud piirkonniti ja tegevusalati.
Autor: Aivo Reiner

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 31.01.25, 13:23
Puhastusteenused – mida tuleks koristuspartneri valimisel arvestada?
Puhas töökeskkond tõstab inimeste motivatsiooni, mõjub hästi produktiivsusele ning jätab ka klientidele ning külalistele hea esmamulje. Tööruumides veedame väga suure osa oma ajast ning mitte keegi meist ei tunne end hästi ruumides, kus on üldine puhtuse tase madal.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele