- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,15%6 207,27
- DOW 30−0,19%44 412,08
- Nasdaq 0,58%20 320,77
- FTSE 100−0,33%8 756,52
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,67
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,15%6 207,27
- DOW 30−0,19%44 412,08
- Nasdaq 0,58%20 320,77
- FTSE 100−0,33%8 756,52
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,67
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti noored pürivad enam ettevõtjaks
Ettevõtluse areng on riikide majanduse arengu üks oluline faktor. Ettevõtjana võivad tegutseda eraõiguslikud isikud, riik ja kohalikud omavalitsused. Eraõiguslikud isikud võivad olla antud riikide kodanikud või välismaalased. Riikide ja tegevusvaldkondade lõikes võib erinevat tüüpi ettevõtjate osatähtsus väga suuresti erineda. Nii näiteks on Põhja- maade riigid traditsiooniliselt osanikud suuremates ettevõtetes ja nende riikide kohalikud omavalitsused kuuluvad paljude olemasolevate ettevõtete omanikeringi ja osalevad samuti uute ettevõtete asutamises.
Kogu aeg toimub nendes riikides ka välismaalaste osatähtsuse suurene- mine ettevõtluses.
Eesti riik on võtnud omaks sellise majandusmudeli, mis näeb ette riigi osatähtsuse minimiseerimise ettevõtluses. Samal ajal riik ja kohalikud omavalitsused ei osale aktiivselt uute ettevõtete loomises. Eraettevõtjatele kodu-ja välismaalt on loodud küllaltki soodsad ja võrdsed tingimused.
Sellise sotsiaalmajandusliku situatsiooni juures tegi Vaasa Ülikooli doktorant Kirsti Merlin uuringu selle kohta kuidas Soome ja Eesti kutsekoolide õpilased suhtuvad ettevõtlusesse.
Küsitleti 310 õpilast kummastki riigist. Eestist osalesid uuringus Tallinna Transpordikool, Tallinna Tehnikakool, Pärnu Majanduskool ja Viljandi Ametikool ning Soomest Vaasa Ametikool, Vaasa Ettevõtluse ja Hotellinduse Instituut ja Haaga Ametikool.
Eestlastest soovisid rajada oma ettevõtte 19,7 ja Soomes 7,8 küsitletutest. Tegevusaladest eelistati teenindust: Eestis 46,6 ja Soomes 43,1. Tootmisalast tegevust eelistasid 9,4 eestlastest ja 11,8 soomlastest. Ülejäänud potentsiaalsetel ettevõtjatel olid muud huvid. Täiendavat koolitust peeti mõlemas riigis vajalikuks eelkõige turunduse ja inimeste koostöö korraldamise valdkonnas.
Kirsti Merlin leiab et selline ettevõtlusalase aktiivsuse erinevus on tingitud majanduslike keskkonnatingimuste erinevusest. Soomes on konkurents ettevõtluses väga suur, väikeettevõtjate maksumäärad ja laenuprotsendid on suhteliselt kõrged ning töötegijate palkamine on kallis ja riskantne.
Eestis on mõnedel aladel ettevõtlus alles käivitumas ning välismaalased ei paku väikeettevõtjatele veel suurt konkurentsi, ettevõtluse alustamine on lihtne, maksukoormus on madal (puudub tulumaks), töötajate palkamine on lihtne ja mittesobivate vallandamine ei tee suuri raskusi.
Minu arvates mõjutavad ettevõtluse arengut nii Kirsti Merlini poolt toodud faktorid kui ka artikli alul esitatud sotsiaalmajanduslikud tingimused. Sellest tulenevalt võime väita, et tänu erinevustele meie riikide majanduspoliitikas on Eestis tekkinud situatsioon, et õppiv noorus mõtleb enam kui Soomes kuidas ise hakkama saada ning kuidas luua töökoht endale ja võimaluse puhul ka teistele.
Muidugi on vara teha sellist väikest arvu õpilasi haaranud uuringust mingeid põhimõttelisi järeldusi. Seda uuringut võiks jätkata kaasates õppureid kõigist Eesti piirkondadest ning erineva tasemega koolidest ja selle alusel töötada välja ettevõtlust toetavad abinõud piirkonniti ja tegevusalati.
Autor: Aivo Reiner
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele