Maksuvaba 3protsendiline limiit palgafondi suurusest kehtib vaid riigi või kohaliku omavalitsusüksuse teadus-, kultuuri-, spordi-, haridus- või sotsiaalhoolekandeasutuse toetamisel. Ülejäänud avaliku sektori toetamisel tuleb riigile maksta 26/74 ehk pisut üle 35 summast.
Kümne suurfirma ja riigi koostöös käivitunud Vaata Maailma sihtasutuse juht Alar Ehandi kahtleb tõsiselt projekti jätkamises planeeritud mahus. Seadusemuudatuse tõttu ei saa korraldada kavandatud 45 mln krooni maksvat 100 000 inimese arvuti- ja interneti kasutamise koolituse projekti rahastamist. Samuti kipub pooleli jääma juba alustatud avalike internetipunktide loomine.
?Imelik on see, et kui seni on räägitud, et meil on sponsorlus niigi raskendatud ja seda peaks rohkem soodustama, siis praktikas tõmmati kõri veelgi rohkem kinni,? ütles Ehandi.
Projekti suursponsor Hansapank ei ole küll veel otsustanud selle rahastamist lõpetada, kuid Hansapank Eesti suhtekorraldaja Ando Noormetsa sõnul seab seadus nüüdsest piirangud ja takistused sponsorlusele ning sellele, et projekt saaks jätkuda plaanipäraselt. ?See ei pruugi tähendada muidugi seda, et Vaata Maailma katkestab oma tegevuse, kuid selle täismahus lõpule viimine on küll ohus.?
Ka EMT avalike suhete juhi Kaja Pino sõnul peab ettevõte ilmselt vähendama sponsorsummasid 35 võrra. Teiste projektide osas pole EMT sponsorlepinguid üle vaadanud, Vaata Maailma puhul on tegu aga suurte summadega. ?Selge on see, et ettevõtted on planeerinud sponsorluseks mingi kindla summa eelarvest ning seda 35 lisaks pole kusagilt võtta, seda eriti suurte ettevõtete puhul, kus tegemist on suurte toetussummadega,? nentis Pino.
Ehandi sõnul on rahandusministeeriumi ametnikud suuliselt väitnud, et seadusemuudatuse peamine põhjus oli vältida sponsorluse sildi all palkade maksmist. ?Sellel eesmärgil terve sponsorlustegevuse piiramine on sama mis konnasilmast lahti saamiseks jalg põlvest saadik amputeerida või peavalu raviks giljotiini kasutada,? ütles Ehandi.
Paljudes on siiski kahtlust tekitanud, et kas rahandusministeeriumi soov pole hoopiski kaudsete maksude suurendamise kaudu riigikassa täitmine.
Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro kinnitusel tingis muudatuse seaduse ebamäärane sõnastus. ?Kehtivas seaduses polnud piisavalt selgelt sõnastatud, et ettevõtted ei tohi raha kasutada muul kui ettevõtluse eesmärgil.?
Oro selgitusel tuli viga seadusesse sisse seoses ettevõtete tulumaksu kaotamisega. Vea avastas ministeerium alles möödunud aastal seoses ühe küsimusega. ?Ettevõtted ei maksa kasumilt küll kasumimaksu, aga tohivad seda siiski ainult ettevõtluse tarvis kasutada ja mitte oma äranägemise järgi riigistruktuuridele üle anda,? selgitas Oro.
?Avalik-õiguslikud juriidilised isikud tegelevad ka äritegevusega ja seetõttu ma ei jaga üldse seda seisukohta, et nad peaksid automaatselt kuuluma soodustingimustel annetuste saajate ringi,? lisas Oro, pidades silmas seaduse seda osa, mis lubab ettevõtetel 3 ulatuses palgafondist annetada maksuvabalt kolmandale sektorile. Samuti sotsiaalset tüüpi riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning kui ettevõte ei tee kulutusi 2 ulatuses külaliste vastuvõtuks, siis ta võib seda summat suurendada kuni 5 protsendini.
Rahandusministeeriumil ja maksuametil pole küll arvutusi, kui suure lisatuluga selle aasta riigieelarves arvestada võib, kuid mitmed eksperdid on arvanud, et kogu sponsorsumma riigis võib olla umbes 500 miljonit krooni aastas. Sellest enamikus mahub siiski lubatud 3 palgafondi sisse, väljapoole lubatud limiiti jääb hinnanguliselt 150?200 mln krooni aastas.
Alar Ehandi sõnul on riik seadusemuudatusega teinud endale karuteene, sest lootes teenida paarkümmend miljonit krooni aastas ekstra tulumaksu jõuti tulemuseni, et maks selles ulatuses ei laeku, sest erasektor piirab kingituste ja annetuste tegemist ning lisaks maksu mittelaekumisele peavad riik ja omavalitsused leidma täiendavat raha toetuseta jäänud valdkondadele.
Eurovisiooni lauluvõistluse sponsorlusjuhi Rivo Saarna sõnul tähendavad muutuvad maksuseadused seda, et sponsorlus hakkab muutma oma vormi. ?Suur osa sponsorlepingutest oleme sõlmitud firmadega, kes osutavad meile ühel või teisel viisil teenust,? ütles Saarna. ?Koostöövormina on võimalik kokku leppida erinevates tingimustest, mis puudutab toodete ja teenuste hindu.?
IBM Eesti juhi Valdo Randpere sõnul annetasid nad Taru linnale möödunud aastal 30 kasutatut arvutit, kahe aasta eest Tallinnale koguni poole miljoni krooni eest kasutatud arvuteid. ?Kui sellise annetuse puhul ma pean hakkama ise veel peale maksma, siis edaspidi on taolised toetamised küll kahtluse all.?
Ka ühe enim toetusi jagava Saku Õlletehase turundusdirektori Karin Sepa sõnul on valik koostööprojektide osas läinud rangemaks ning projektid on koondatud kindla suuna alusel.
Seotud lood
Kulla hind kasvas jaanuaris väga kiiresti – pärast mõnekuust külgsuunalist liikumist on kuld nii dollaris kui euros uued rekordid saavutanud. Sellele aitasid kaasa nii turu tugevad fundamentaalnäitajad kui ka Trumpi alustatud kaubandussõda.