Eesti Energiaga sarnase Hollandi ettevõtte peaeesmärk on teenida miljoneid rahvusvahelisel saastekvootide turul, ütleb projekti teostava hollandlaste tütarfirma ASi Terts nõukogu esimees Kare Lösgren.
Prügimägi toimib nagu hiiglaslik kompostihunnik, millest tekivad saastegaasid ja soojus, selgitab Säästva Eesti Instituudi energiaprogrammi juht Tiit Kallaste.
Kuna globaalse soojenemise vastu suunatud Kyoto kliimakonventsioon lubab riikidel kaubelda neile määratud saastekvootidega, näevad hollandlased prügimägedes rahaallikat.
Kui prügimäelt kogutud saastegaas kogutakse ja muudetakse energiaks, siis väheneb selle arvel õhu saastamine. Energiaks muudetud saastekvooti saab aga müüa riikidele, kes pole suutelised oma tootmisprotsesse nõuetekohaselt keskkonnasõbralikumaks muutma.
Pääskülas avatavas kombijaamas toodetakse energiat äärmiselt ökonoomse gaasimootori abil tasuta ressursi baasil, mida liigitatakse taastuvate energiaallikate hulka, räägib Kallaste. ?Vältides ühe tonni metaani sattumise atmosfääri, oleme näitlikult vältinud 21 tonni CO2 õhku paiskamise,? selgitab ta. ?Aastas ulatub Pääsküla prügimäel toodetava biogaasi maht ligi 5 miljoni normaalkuupmeetrini.?
Praeguses etapis on Pääsküla kombijaama eesmärgiks elektri ja soojuse tootmine, sest kvoodiäri avamine seisab veel läbirääkimiste taga, lausub Lösgren. ?Kasutame tehnoloogiat, mis on Rootsis levinud ja meie praegune eelarve on üpris piiratud,? räägib ta.
Praegu varustab Pääsküla prügimägi soojaga ligi tuhandet ümberkaudset korterit.
Hollandlased investeerisid kombijaama üle 10 miljoni krooni, mis peab end ära tasuma kümne aasta jooksul.
Tänavu Pääsküla prügimägi suletakse, mis tõstab ettevõtmise potentsiaali. Prügila kaetakse kile ja pinnasega, mille tagajärjel jäätmegaasid ei pääse enam välisõhku. Tertsi gaasitoodang suureneb seeläbi kolmekordseks, kuni 15 miljoni normaalkuupmeetrini. Prügimäehaisu peaks hinnanguliselt jätkuma kuni 2020. aastani.
Eesti Energia pole Pääsküla projektiga seotud, sest sealne tegevus on ajalooliselt olnud teiste organisatsioonide käes, ütles ettevõtte alternatiivenergeetika osakonna juhataja Martin Kruus.
Terts alustas tegevust 1994. aastal Eesti Gaasile kuuluva ettevõttena. Hollandlased omandasid ettevõtte mullu. Samal aastal alustati 5 miljoni krooni suuruse investeeringuga, millega rajati prügimäele gaasi kogumise torustik. Seitsme aastaga teeniti gaasi müügiga prügimäe lähedastele katlamajadele tagasi 3 miljonit krooni ning ülejäänud raha loodetakse kätte saada juba kolme aastaga, sest kombijaama avamine suurendab ettevõtmise efektiivsust.
Seotud lood
Olen veendunud, et tehisintellekt (AI) on saamas meie elu lahutamatuks osaks, kuigi selle juurutamine ja kasutuselevõtt võib võtta kauem aega, kui paljud eeldavad. Oleme juba näinud, kuidas AI suudab tõhusalt lahendada äärmiselt keerukaid ülesandeid. Samas on see tehnoloogia veel üsna kaugel täielikust äriprotsessidesse integreerimisest, mis nõuab põhjalikku tööd ja aega.