Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Kalle Jürgensoni (Isamaaliit) väitel, et uus koalitsioon kavatseb ära võtta dotatsiooni Saaremaa Laevakompaniilt, alust ei ole. Uus, Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioon ei ole püstitanud saarte ühistranspordi dotatsiooni kaotamise ülesannet.
Dotatsiooni kaotamine ei saa kõne alla tulla järgmistel asjaoludel.
Saared on oma merelise asendi tõttu mandrist püsivalt isoleeritud. Isoleeritus seab saarte majanduslikule ja sotsiaalsele arengule piirangud, mis saarte konkurentsivõimet võrreldes teiste piirkondadega vähendavad.
Seega elu võimalikkus saartel on otseselt sõltuv mandri ja saarte vahelise transpordi olemasolust, selle korraldusest ja transpordi hindade vastavusest saarte elanike, ettevõtjate ja saari külastavate turistide maksevõimele.
Selleks, et riigi erinevate regioonide s.h saarte arengueeldusi parandada, on riigil regionaalpoliitika, mille vahetu eesmärk Eesti regionaalarengu strateegia kohaselt on riigi piirkondliku arengu tasakaalustamine, seejuures kesksel kohal regionaalarengu kujundamisel on muude harupoliitiliste tegevuste hulgas ka ühistransporditoetused.
Ka ühistranspordiseadus näeb ette mandri ja saarte vahelise lennu-, laeva- ja parvlaevaliikluse toetamise riigieelarvest, seejuures toetamise korra kehtestab teede- ja sideminister.
See kord oli kaua puudu, mis põhjustas iga-aastasi vaidlusi riigikogus riigieelarve menetlemisel, samuti saarte ajakirjanduses, sest ei olnud selge, kui suur praamiliikluse toetus riigieelarvest peaks olema.
Eelmise aasta lõpus suutis ministeerium lõpuks kehtestada parvlaevaindeksi kujundamise põhimõtted Saaremaa Laevakompanii järgnevate aastate kulubaasi kindlaksmääramiseks, samuti üle vaadata ja määratleda sõidusoodustused laevakompaniiga sõlmitud liinilepingu kehtivuse perioodiks.
Regionaalarengu strateegia näeb ette maanteepikenduse põhimõtte rakendamise parvlaevaühenduse tariifide määramisel. Kuid seadustatud on see ainult ühistranspordiseadusega reisijate veol.
Kui rääkida selle põhimõtte rakendamisest ka kaupade veol, mis on samuti saartele eluliselt tähtis, suurendaks see dotatsioonisummat veelgi. Seni pole seda tehtud, kuna riigieelarvest pole selleks raha leitud.
Koalitsioonilepe ei sisalda mitte punkti riigieelarveliste toetuste kaotamisest, vaid riigi makstavate transpordidotatsioonide kasutamise efektiivsuse ülevaatamise kohta.
2002. a riigieelarves on sihtotstarbelisi ülekandeid nn transpordidotatsioone 488 miljonit krooni, s.h saartega lennu- ja laevaühenduse pidamiseks 111, bussiliinidele 131 ja raudteele 212 miljonit. Loomulikult on vaja teada, kas need summad on sihipäraselt kulutatud. Saaremaa Laevakompaniid on kontrollinud arvukad kontrollijad, alustades autoriteetsetest rahvusvahelistest audiitorfirmadest ja lõpetades kaitsepolitseiga.
PriceWaterhouseCoopersi lõppjäreldusest loeme, et ?ministeerium ei ole kasutanud kõiki liinilepingust tulenevaid võimalusi riigieelarvelise toetuse Saaremaa Laevakompanii poolse kasutamise tingimuste määratlemisel ja kooskõlastamisel. Samas on Saaremaa Laevakompanii võimaluste piires kasutanud nii liinilepinguga kui ka kehtiva seadusandlusega võimaldatud vabadusi?.
Kui riigieelarvest transpordi toetamine lõpetada, siis see tähendab, et samas summas peab kulud katma sõitja ? saarte elanike jaoks tähendaks see otseselt piletihinna tõusu.
Seega lähtudes eeltoodust võib igaüks veenduda, et riigieelarveliste toetuste kaotamine ei ole võimalik.
Autor: Laine Tarvis
Seotud lood
Ühe ettevõtte alalt ehitusmaterjalide või kütuse vargus on ärile suur kahju. Kui süttib tootmishoone või masin, võib see tähendada mitu miljonit varakahju ning halvemal juhul ohtu inimeludele. Varajane riskide maandamine ja mitu sammu ette mõtlemine võib õnnetuse korral päästa terve äritegevuse.