Leedu edestas Lätit 9 autoga

Leedu ja Läti tarbesõidukite müük oli möödunud aastal suisa hämmastavalt sarnane. Aasta kokkuvõttes oli vahe vaid üheksa autot, ehkki elanikkonna ehk potentsiaalse ostjaskonna erinevust võib mõõta suisa miljonites. Leedus müüdi 1704 tarbesõidukit, Lätis 1695. Võrdluseks, Eestis müüdi möödunud aastal 2256 tarbesõidukit.

Kuid mitte ainult meie müüginumber ei erine lõunanaabrite omadest. Kui Eestis on vaieldamatult müüduimad tarbesõidukid väikesed kaubikud, siis näiteks Leedus müüdi kõige enam just raskeveokeid. Vahe oli meie jaoks lausa müstiline: 1704 tarbesõidukist vaid 291 olid kuni 3,5tonnised kaubikud, ülejäänud 1413 autot olid aga juba tõsised veokid.

Meie müügipilt oli suhtarvult risti-vastupidine: 2256 tarbesõidukist 1800 olid kaubikud, ülejäänud 462 aga veoautod. Kahe riigi vahel olevas Lätis oli suhe aga enam-vähem pooleks: kuni 3,5tonniseid müüdi 811, suuremaid aga 884. Nii et, mida lõuna poole, seda rohkem eelistatakse raskemaid veokeid.

Tegelikkuses peitus Leedu tohutu veoautode müügi taga aga hoopis uuest aastast muutunud maksusüsteem. Kui seni said ettevõtted põhivarasse investeerimisel käibemaksu tagasi, siis alates uuest aastast enam mitte. Seega vallandus aasta lõpus tõeline investeerimisbuum ja kel vähegi vaba raha, see uuendas oma autoparki. Detsembris osteti Leedus ainuüksi üle 3,5 tonniseid veoautosid 282, ehk poolesaja võrra rohkem kui oli mullu parim tarbesõidukite müügikuu Eestis.