Tuleviku-uuringute instituudi uurimuse järgi võib oodata Eesti ning Euroopa Liidu palgatasemete ühtlustumist 50-60 aasta jooksul, eurotasemele lähenedes palgatõus aeglustub, kirjutab Postimees.
Tuleviku-uuringute instituudi analüütik Jaanus Raim lausus Ettevõtja Eurofoorumil, et tarbijahinnad on Eestis viimase kümne aastaga kasvanud keskeltläbi 30 korda, samal ajal on aga Eesti palgad tõusnud 40 korda. Selle tõttu on Eesti keskmise töötasu suhe Euroopa keskmisesse töötasusse tõusnud 0,45 protsendilt 18 protsendile.
Instituudi analüüsi järgi hakkab peamine mõju palgatasemetele tulema läbi kapitali sissevoolu kasvu, sissevool kasvab tänu ühtsetele seadustele ja tollibarjääride vähenemisele. Ühtlustavat osa võib täita ka riigi tehtavate takistuste vähendamine riikidevahelisele tööjõu liikumisele.
Samuti on üheks palgatõusu põhjuseks ka tootlikkuse tõus, mis tähendab, et palgad tõusevad vastavalt loodavale lisaväärtusele. Suurenema peaks ka eksport, mistõttu ettevõtete tulude vähenemist ei tasu karta.
Järgmiselt kümnendilt võiks instituudi analüüsi järgi oodata sarnaselt eelmise kümnendiga palkade lähenemisel Euroopale eelmise kümnendiga võrreldavat kiirust. Kui aga Eesti ei ühine Euroopa Liiduga planeeritud 2004.-2007. aastal, siis palgad jätkuvad küll ühtlustamist, kuid seda aeglasema tempoga.
Uuringu järgi võiks sel juhul palkade ühildumine olla vaid kolmveerand sellest, mis nad oleksid liitudes. Ka hinnatõus oleks siis madalam, jääks aga mõlemal juhul siiski alla palgatõusule.
Seotud lood
Julgus kihutas sektori lapsekingadest kiirelt kõrgustesse
VentureWave Capitali partner Kaidi Ruusalepp ennustab Eestile lähiaastateks kolme trendi, mis märgivad uue võbeluse faasi. Algab start-up-kevad. Ka Soraineni partner Toomas Prangli näeb idusektori turu elavnemist läbi kahe trendi.