Seoses Äripäeva juhtkirjaga (
Seadustada tuleb ka odavamad ravimid 30.01.) ning olles tegev patendi alal tekkis küsimus: miks peaks ravimitootja, kes on teinud kulutusi ravimi väljatöötamiseks, kaitsnud leiutised patendiga, lihtsalt pealt vaatama, kui tema kaitstud toimeainet sisaldavat ravimit valmistab ja müüb keegi teine näiteks poole odavamalt, sest too pole kulutanud sentigi toimeaine väljatöötamisele ega kaitsmisele.
Arvamus, et patenteerimine on väga lihtne ja odav, ei ole päris õige. Pole olemas nn maailmapatenti, st annan ühe taotluse sisse ja kogu maailmas on minu toode kaitstud. Seda peab tegema igas riigis eraldi, v.a regionaalsed patendid, nt Euroopa Patent, Euraasia Patent.
Ega ole Euroopaski geneeriliste ravimite registreerimine niisama lihtne, nt EC direktiivi 65/65 artikli 4.8 kohaselt peab geneerilise ravimi tootja esitama ka enda katseandmed (kliinilised testid) juhul, kui originaalravim on registreeritud ELis vähem kui kuus või biotehnoloogiliste ravimite korral vähem kui 10 aastat tagasi.
Tõesti, geneeriline ravim sisaldab sama toimeainet, mis on teada ja tuntud, kuid ega siis näiteks tablett ainult sellest koosne. Miski peab toimeainet ka selle sees hoidma, et see oleks efektiivne kogu ravimile ettenähtud säilimise aja jooksul. Faktidega on tõestatud, et geneeriliste ravimite efektiivsuse aeg on mõningatel juhtudel väiksem, st kui originaalravimi toimeaine efektiivsus säilib mingi 10 ajaühiku jooksul, siis sama toimeainet sisaldava geneerilise ravimi efektiivsus säilib ainult näiteks ainult 3-4 ajaühiku jooksul (toimeaine lihtsalt lendub tabletist). Mis siis sellisel juhul on parem, kas kasutada 1 originaalravimit või 2-3 geneerilist ravimit ja maksta selle eest kokkuvõttes võibolla rohkemgi kui originaali eest. Väide, et geneerilised ravimid on sama toimeainega, seega ohutud, on eksitav ? ravim ei sisalda ainult toimeainet. Efektne firmalipik ei ole kindlasti uhkeldamise küsimus. Kas juhtkirja autor julgeks kasutada näiteks Indias toodetud geneerilist ravimit, mida toodab firma, kelle kohta pole aimugi, mismoodi seal tootmine käib? Mina küll ei julgeks.
Juhtkirja väide, et ravimiamet peab registreerima geneerilised ravimid, tekitab veel ühe küsimuse. Kui minu kliendil on toimeainele patendikaitse Eestis (patendiamet = riiklik asutus), st riik ühelt poolt tunnistab tema seadusega antud monopoolset õigust keelata teistel selle kasutamise ilma tema loata, siis miks peaks Eesti riik teiselt poolt jällegi ise rikkuma seadust (ravimiamet = riiklik asutus) ning võimaldama kolmandatel isikutel rikkuda patendiomaniku õigusi? Oma praktikale toetudes võin kindlalt väita, et ravimiamet registreerib ka geneerilisi ravimeid, mistõttu tema otsused pole kindlasti kommertslikud.
Loomulikult on tarbijale kasulikum, kui hinnad oleksid madalamad, ravimid efektiivsemad jne. Aga kujutleks pilti, kui pole firmasid, kes mõtleksid välja, arendaksid uusi ravimeid, on ainult tootjad, kes vorbivad aastaid ühte ja sama ? küll see aitab (peavalu vastu pidi ju giljotiin kõige paremini aitama). Ja haigena oleksin mina selle poolt, et saaksin haigusest efektiivselt üle, usaldades arsti, kes loodetavasti kasutab igati kaasaegseid võimalusi.
Seotud lood
Nädalavahetusel toimunud desünkroniseerimine oli alles esimene samm Eesti energeetika vajaduste lahendamiseks. Veel on astuda palju samme, et elekter oleks Eestis tarbijale mõistliku hinnaga ning varustuskindlus oleks tagatud.