• OMX Baltic−0,02269,85
  • OMX Riga0,27922,42
  • OMX Tallinn−0,081 754,52
  • OMX Vilnius0,42992,36
  • S&P 5000,965 638,19
  • DOW 300,9340 121,62
  • Nasdaq 1,118 483,69
  • FTSE 1000,368 252,91
  • Nikkei 225−2,4541 190,68
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,8
  • OMX Baltic−0,02269,85
  • OMX Riga0,27922,42
  • OMX Tallinn−0,081 754,52
  • OMX Vilnius0,42992,36
  • S&P 5000,965 638,19
  • DOW 300,9340 121,62
  • Nasdaq 1,118 483,69
  • FTSE 1000,368 252,91
  • Nikkei 225−2,4541 190,68
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,8
  • 04.02.02, 00:00

Tumma telekanali toetajatele

Lihtsa ja selge käsklusena nõuab kolumn uue võimaluse andmist telekanali TV1 omanikele (vt. TV1 omanik peab Eestis saama uue võimaluse ). Kuna leheloos on etteheiteid kultuuriministeeriumi tegevusele TV1 asjus, vajab mõni asi täpsustamist, mõni aga kohest ümberlükkamist.
Ma ei pea võimalikuks käsitleda kolmuni neid lõike, mis puudutavad kohtuasja. Kuna Eesti Sõltumatu Televisiooni AS (talle kuulusid ringhäälinguload programmi edastamiseks) esitas ministeeriumi vastu kohtusse kohe kaks kaebust, kuluvad kõnealust vaidlust puudutavad väited kohtus ära.
Üllatav on lugeda kolumnisti imestust selle üle, et ministeerium tühistas TV1 ringhäälinguload mullu oktoobris. Kui mõni telekanal pole nädalaid eetris, rikkudes sellega seaduse ja ringhäälinguloa tingimusi, ei saa järelevalvet teostav ministeerium istuda, käed rüpes, vaid peab reageerima. Seda ka tehti. Suurema või väiksema konkurentsi soosimise või raskendamisega telemaastikul pole siin midagi pistmist. Loo loogika järgi oleks järelevalveametnikud pidanud üksi konkurentsi nimel vaatama läbi sõrmede TV1 seaduserikkumisele ja väitma tummalt sahisevat telekanalit imetledes, et kõik on korras. Nii peaks siiani eetris hoidma ka juba aastaid kadunud Tipp TV-d, mänguilu ehk tugeva konkurentsi nimel...
Detsembris muudetud ringhäälinguseadus räägib piirangust vaid üleriigiliste ja rahvusvaheliste ringhäälingulubade arvule. Midagi pole teha, majanduslik reaalsus on seni tõendanud, et kolmas suur kommertstelekanal ei taha mahtuda Eesti ahtale teleturule. Enamik riike arvestab telelube väljastades ka telekanalite arvu ja reklaamituru suuruse optimaalset suhet. Võimalikult palju kanaleid ja tugev konkurents ei ole universaalne tagatis programmide kvaliteedile, eriti väikeriigis.
Meenutame, kui põhjalikult arutasid soomlased teise kommertskanali lubamist, seejuures Soomes otsustab teleringhäälinguloa andmise valitsus. Põhjus ikka see, et tuli kaaluda kõiki tagajärgi ja võimalikke muutusi, mida toob endaga teise suure kommertstelekanali teke MTV3 kõrvale. Arvestades, et MTV3-l oli kindel roll avalik-õigusliku Yleisradio rahalisel toetamisel, ei tahetud teha otsusi, mis halvendaks tegutsevate telekanalite seisu. Kas on tõesti reaalne, et TV1 omanikud tasuksid 15 miljonit loa eest, kui nad samal ajal ei nõustu täies mahus tasuma isegi töötajate suurusjärgu võrra väiksemaid palganõudeid?
Õiendamist vajab väide, et ministeeriumi tegevuse tõeline motiiv on? kokkumäng äriühinguga ERSK AS (rahvakeeli: saatekeskus) sihiga napsata ülikavala salaplaaniga saatekeskusele TV1 saatjad. Minu arust on saatekeskus kui äriühing hoopis enam huvitatud maksujõulisest suurkliendist, kellele saadete edastusteenust osutades võiks stabiilset äritegevust arendada. Kellegi teise saatjate endale võtmine ka võlgade katteks võib mõne mõtleja arvates näida ahvatlev, kuid oleks riskantne, juriidiliselt tülikas ja majanduslikult küsitav. Ministeeriumi püüd pole see, mida leheloos kahtlustatakse kui suunda turu suuremale reguleerimisele. Juba ühel lihtsal põhjusel: ringhääling, kus tegevuse eeldus on raadiosageduste olemasolu, on ise oma olemuselt (sageduste arv on piiratud, neid ei jätku lõputult) seetõttu reguleeritud valdkond.
Iga riik on kehtestanud ringhäälingu alal tegutsemiseks kindlad reeglid, ka Eesti. Hoopis teine asi on aga Eesti suuruse reaalne arvestamine ning siit tulenev telekanalite optimaalne arv. Viimase 7-8 aasta jooksul on kolmas erakanal Eestis ka loa olemasolul kahjuks korduvalt vaid tumma sahinat näidanud. TV1 omanik ei kasutanud ise võimalust teha ja edastada teleprogrammi.
Kuhu siia pilti veel kokkumänguskeemid mahuvad?
Autor: Peeter Sookruus

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.07.24, 11:20
Põlvkondade vahetust tuleks hakata varakult planeerima
Kui oled midagi suure hoole ja armastusega üles ehitanud, on loomulik, et soovid tagada ka selle püsimise. Olgu tegemist ettevõtte või perekonna varade edasiandmise planeerimisega, siis LHV privaatpanganduses ollakse oma klientidele toeks, et korraldada põlvkonnavahetus sujuvalt.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele