Tumma telekanali toetajatele

Detsembris muudetud ringhäälinguseadus räägib piirangust vaid üleriigiliste ja rahvusvaheliste ringhäälingulubade arvule. Midagi pole teha, majanduslik reaalsus on seni tõendanud, et kolmas suur kommertstelekanal ei taha mahtuda Eesti ahtale teleturule. Enamik riike arvestab telelube väljastades ka telekanalite arvu ja reklaamituru suuruse optimaalset suhet. Võimalikult palju kanaleid ja tugev konkurents ei ole universaalne tagatis programmide kvaliteedile, eriti väikeriigis.

Meenutame, kui põhjalikult arutasid soomlased teise kommertskanali lubamist, seejuures Soomes otsustab teleringhäälinguloa andmise valitsus. Põhjus ikka see, et tuli kaaluda kõiki tagajärgi ja võimalikke muutusi, mida toob endaga teise suure kommertstelekanali teke MTV3 kõrvale. Arvestades, et MTV3-l oli kindel roll avalik-õigusliku Yleisradio rahalisel toetamisel, ei tahetud teha otsusi, mis halvendaks tegutsevate telekanalite seisu. Kas on tõesti reaalne, et TV1 omanikud tasuksid 15 miljonit loa eest, kui nad samal ajal ei nõustu täies mahus tasuma isegi töötajate suurusjärgu võrra väiksemaid palganõudeid?

Õiendamist vajab väide, et ministeeriumi tegevuse tõeline motiiv on? kokkumäng äriühinguga ERSK AS (rahvakeeli: saatekeskus) sihiga napsata ülikavala salaplaaniga saatekeskusele TV1 saatjad. Minu arust on saatekeskus kui äriühing hoopis enam huvitatud maksujõulisest suurkliendist, kellele saadete edastusteenust osutades võiks stabiilset äritegevust arendada. Kellegi teise saatjate endale võtmine ka võlgade katteks võib mõne mõtleja arvates näida ahvatlev, kuid oleks riskantne, juriidiliselt tülikas ja majanduslikult küsitav. Ministeeriumi püüd pole see, mida leheloos kahtlustatakse kui suunda turu suuremale reguleerimisele. Juba ühel lihtsal põhjusel: ringhääling, kus tegevuse eeldus on raadiosageduste olemasolu, on ise oma olemuselt (sageduste arv on piiratud, neid ei jätku lõputult) seetõttu reguleeritud valdkond.

Iga riik on kehtestanud ringhäälingu alal tegutsemiseks kindlad reeglid, ka Eesti. Hoopis teine asi on aga Eesti suuruse reaalne arvestamine ning siit tulenev telekanalite optimaalne arv. Viimase 7-8 aasta jooksul on kolmas erakanal Eestis ka loa olemasolul kahjuks korduvalt vaid tumma sahinat näidanud. TV1 omanik ei kasutanud ise võimalust teha ja edastada teleprogrammi.

Kuhu siia pilti veel kokkumänguskeemid mahuvad?

Autor: Peeter Sookruus