Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tumma telekanali toetajatele

    Lihtsa ja selge käsklusena nõuab kolumn uue võimaluse andmist telekanali TV1 omanikele (vt. TV1 omanik peab Eestis saama uue võimaluse ). Kuna leheloos on etteheiteid kultuuriministeeriumi tegevusele TV1 asjus, vajab mõni asi täpsustamist, mõni aga kohest ümberlükkamist.
    Ma ei pea võimalikuks käsitleda kolmuni neid lõike, mis puudutavad kohtuasja. Kuna Eesti Sõltumatu Televisiooni AS (talle kuulusid ringhäälinguload programmi edastamiseks) esitas ministeeriumi vastu kohtusse kohe kaks kaebust, kuluvad kõnealust vaidlust puudutavad väited kohtus ära.
    Üllatav on lugeda kolumnisti imestust selle üle, et ministeerium tühistas TV1 ringhäälinguload mullu oktoobris. Kui mõni telekanal pole nädalaid eetris, rikkudes sellega seaduse ja ringhäälinguloa tingimusi, ei saa järelevalvet teostav ministeerium istuda, käed rüpes, vaid peab reageerima. Seda ka tehti. Suurema või väiksema konkurentsi soosimise või raskendamisega telemaastikul pole siin midagi pistmist. Loo loogika järgi oleks järelevalveametnikud pidanud üksi konkurentsi nimel vaatama läbi sõrmede TV1 seaduserikkumisele ja väitma tummalt sahisevat telekanalit imetledes, et kõik on korras. Nii peaks siiani eetris hoidma ka juba aastaid kadunud Tipp TV-d, mänguilu ehk tugeva konkurentsi nimel...
    Detsembris muudetud ringhäälinguseadus räägib piirangust vaid üleriigiliste ja rahvusvaheliste ringhäälingulubade arvule. Midagi pole teha, majanduslik reaalsus on seni tõendanud, et kolmas suur kommertstelekanal ei taha mahtuda Eesti ahtale teleturule. Enamik riike arvestab telelube väljastades ka telekanalite arvu ja reklaamituru suuruse optimaalset suhet. Võimalikult palju kanaleid ja tugev konkurents ei ole universaalne tagatis programmide kvaliteedile, eriti väikeriigis.
    Meenutame, kui põhjalikult arutasid soomlased teise kommertskanali lubamist, seejuures Soomes otsustab teleringhäälinguloa andmise valitsus. Põhjus ikka see, et tuli kaaluda kõiki tagajärgi ja võimalikke muutusi, mida toob endaga teise suure kommertstelekanali teke MTV3 kõrvale. Arvestades, et MTV3-l oli kindel roll avalik-õigusliku Yleisradio rahalisel toetamisel, ei tahetud teha otsusi, mis halvendaks tegutsevate telekanalite seisu. Kas on tõesti reaalne, et TV1 omanikud tasuksid 15 miljonit loa eest, kui nad samal ajal ei nõustu täies mahus tasuma isegi töötajate suurusjärgu võrra väiksemaid palganõudeid?
    Õiendamist vajab väide, et ministeeriumi tegevuse tõeline motiiv on? kokkumäng äriühinguga ERSK AS (rahvakeeli: saatekeskus) sihiga napsata ülikavala salaplaaniga saatekeskusele TV1 saatjad. Minu arust on saatekeskus kui äriühing hoopis enam huvitatud maksujõulisest suurkliendist, kellele saadete edastusteenust osutades võiks stabiilset äritegevust arendada. Kellegi teise saatjate endale võtmine ka võlgade katteks võib mõne mõtleja arvates näida ahvatlev, kuid oleks riskantne, juriidiliselt tülikas ja majanduslikult küsitav. Ministeeriumi püüd pole see, mida leheloos kahtlustatakse kui suunda turu suuremale reguleerimisele. Juba ühel lihtsal põhjusel: ringhääling, kus tegevuse eeldus on raadiosageduste olemasolu, on ise oma olemuselt (sageduste arv on piiratud, neid ei jätku lõputult) seetõttu reguleeritud valdkond.
    Iga riik on kehtestanud ringhäälingu alal tegutsemiseks kindlad reeglid, ka Eesti. Hoopis teine asi on aga Eesti suuruse reaalne arvestamine ning siit tulenev telekanalite optimaalne arv. Viimase 7-8 aasta jooksul on kolmas erakanal Eestis ka loa olemasolul kahjuks korduvalt vaid tumma sahinat näidanud. TV1 omanik ei kasutanud ise võimalust teha ja edastada teleprogrammi.
    Kuhu siia pilti veel kokkumänguskeemid mahuvad?
    Autor: Peeter Sookruus
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: nii pikka tootlikkuse langust ei ole Eestis vähemalt 20 aastat olnud
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
USA aktsiaindeksid andsid langussignaali
Neljapäeval taandunud USA peamised aktsiaindeksid vajusid kõik allapoole oma saja päeva libisevat keskmist - mida tehnilises analüüsis peetakse karuseks ehk langusele viitavaks signaaliks.
Neljapäeval taandunud USA peamised aktsiaindeksid vajusid kõik allapoole oma saja päeva libisevat keskmist - mida tehnilises analüüsis peetakse karuseks ehk langusele viitavaks signaaliks.
Reaalajas börsiinfo
Toiduauto ärimees suve halvimast festivalist: tegime 70 eurot kassat
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Maru Metalli juht kardab, et sektoris läheb raskemaks
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
Äripäeva juhtimiskool: kuidas ringmajanduse võimalusi mitte maha magada?
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
CUPRA avas ainulaadse garaaži uksed
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Eesti sai 300 miljonile taasterahast sammu lähemale
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.