• OMX Baltic−0,59%303,39
  • OMX Riga−0,04%874,62
  • OMX Tallinn−0,57%1 891,99
  • OMX Vilnius−0,08%1 186,21
  • S&P 500−0,21%6 116,62
  • DOW 30−0,42%44 369,18
  • Nasdaq −0,39%19 962,69
  • FTSE 100−0,72%8 703,73
  • Nikkei 225−0,27%39 164,61
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%93,17
  • OMX Baltic−0,59%303,39
  • OMX Riga−0,04%874,62
  • OMX Tallinn−0,57%1 891,99
  • OMX Vilnius−0,08%1 186,21
  • S&P 500−0,21%6 116,62
  • DOW 30−0,42%44 369,18
  • Nasdaq −0,39%19 962,69
  • FTSE 100−0,72%8 703,73
  • Nikkei 225−0,27%39 164,61
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%93,17
  • 06.02.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

ÄP soovis minna börsile juba neli aastat tagasi

Olen kohanud kümneid ärimehi, kes kiruvad Äripäeva. ?Väheintelligentne.? ?Liiga must-valge maailmapildiga.? ?Reporteritega pole mõtet rääkida, sest nad ei saa millestki aru!?
Usun, et neis hinnangutes leidub paras annus tõtt. Aga mind panevad nad vaikselt muigama, sest küllap liiguvad sarnased jutud tagaselja ka Ekspressi kohta.
Äripäeva loevad majandustegelased etteheidetest hoolimata päris ahnelt. Hõõruvad rõõmust käsi, kui leiavad paljastava artikli konkurendist ja kiidavad: ?Vaat kus panid!?
Äripäev on end turul hästi sisse söönud. Müüa 11,1 eksemplari iga tuhande elaniku kohta kuulub suursaavutuste sekka. Selle näitaja poolest asub ÄP bisnislehtede seas maailmas kõrgel neljandal kohal.
Kuid Bonnieridel on põhjust veelgi enamat nõuda. Nende osalusega Soome Kauppalehti ja kodune Dagens Industri on samal skaalal veelgi paremad, müües vastavalt 16,5 ja 14,3 eksemplari iga tuhande elaniku kohta. Tellijaskonna olulist avardamist piiravad interneti konkurents ja rahvaarv. ?Eesti turg on väike nagu pesukauss,? ütles juba kümmekond aastat tagasi Ekspressi omanik Hans H. Luik. Äripäeva Kirjastus hakkas seetõttu mõned aastad tagasi alternatiivseid tuluallikaid otsima. Tegi seda hästi.
Tõenäoliselt ei tea enamik lugejatest, et ÄP on viimased paar aastat saanud poole oma kasumist kõrvaltegevustest. Need on näiteks maksundus-, raamatupidamis- jms käsiraamatute kirjastamine, konverentside ja seminaride korraldamine ning uue asjana Äripäeva Raamatuklubi, mis kirjastab raamatuid.
Aastal 2001 tõi Äripäev Bonnieridele 20 miljonit krooni puhaskasumit. Sellest pea viiendiku andis käsiraamatud ja veerandi seminarid. Seminarid töötasid tulusalt nagu Muuga transiidifirmad: müügirentaablis ulatus 60 protsendini!
Käsiraamatute väljaandmist juhib Liivi Kedelauk, endine rubriikide ajakirjanik. Seminare korraldab Ingrid Sieberk, kes palgati viis aastat tagasi telefonimüüjaks, tõusis telefonimüügi osakonna juhiks ja on nüüd uue eduka projekti peal.
2000. aastal tõusis esmakordselt kasumisse ÄP venekeelne versioon Delovõje Vedomosti, +850 000 krooni, eelmise aasta kasum oli 606 000 krooni. Kirjastuse 30 miljoni kroonise mahuga väärtpaberiportfell andis netotulu üle kolme miljoni.
Kahjumit tootis ajakiri Tulu, mis pandi mullu pärast kolmeaastast hingitsemist kinni.
Edukas kõrvaltegevus aitab maandada lehetegemise riske. Leht saab nimelt suurema osa oma tulust reklaamipinna müügist. Reklaamiäri sõltub aga majanduse üldisest olukorrast. ÄP viimased rasked ajad olid paar aastat tagasi, kui Eestit laastas Vene kriis ning ettevõtted tõmbasid reklaamikulusid kokku.
Iseseisvuspäeval 1999 raporteeris ÄP kauaaegne tegevjuht Igor Rõtov Olümpia hotellis rootslastele, et ?tulemused on oluliselt väiksemad eelarves ettenähtust?. Turu kokkukukkumise tõttu müüdi reklaami 62 miljoni krooni asemel vaid 51 miljoni eest. Kinni pandi Tartu toimetus, arutati Delovõje Vedomosti ning Tulu sulgemist. Rõtov leidis, et dividende maksta ei tasu. Ent Bonnieride saadik Ingegärd Berndtsson oli teist meelt: kirjastus kasutab liiga vähe laene. Parim tee omakapitali-võõrkapitali suhte korrastamiseks on osa rahast omanikele välja maksta. Rootslased küsisid dividendideks 500 000 krooni.
Majandus kosus. Kirjastuse äritegevus genereeris üha suuremaid positiivseid rahavooge. Dividendid tõusid. Tunamullu kasseerisid Bonnierid 5 miljonit. Mullu juba kümme.
Äripäeva on ligi kümme aastat juhtinud Igor Rõtov. Rahuliku iseloomuga, põhjaliku analüüsivõimega, oskab planeerida. Erinevalt Eesti teiste suuremate lehtede peatoimetajatest vastutab nii lehe sisu kui ka majandustulemuste eest. Rõtov on teinud Äripäevast hästi õlitatud masinavärgi. Reporterite ja müügiinimeste liikumine seda ?kombinaati? väga ei häiri, sest ÄP edu tugineb eelkõige tugeval kaubamärgil, mitte staaridel.
Rõtov on korduvalt ära öelnud mujalt tehtud pakkumistele. Ütleb, et rootslased maksvad korralikult. Tema palk on üle 60 000 krooni kuus. Osakonnajuhtide preemiasummad on seotud firma rentaablusega.
Börsile minekut haudusid Rõtov ja tollane tegevtoimetaja Andrus Vaher aastal 1997. Paberidki olid ette valmistatud. Äripäeva kõige tähtsam rootslane, nõukogu esimees, Dagens Industri peatoimetaja Hasse Olssen toetas projekti. Kuid Olsseni ülemused pururikkast Bonnieride perest tõmbasid plaanile kriipsu peale. Bonnierid on omanikud. Nende sõna maksab. Hoida häid ettevõtmisi üksnes oma käes on pere ammune tava.
Küllap teevad ÄP juhid paari aasta pärast uue katse. Nüüd oleks hindki märksa parem.
Mainor müüs neli aastat tagasi 49protsendise osaluse ÄPs rootslastele 39 miljoni krooni eest. Täna annab kasumi diskonteerimine ettevõtte väärtuseks üle 130 miljoni krooni.
Turuväärtuselt oleks ÄP Hansapangaga võrreldes küll nagu siil elevandi kõrval (vahe ca sada korda), kuid annaks silmad ette Tallinna Külmhoonele, Estikole, Farmale, Klementile...
Autor: Sulev Vedler

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.02.25, 16:06
Edetabel: Eesti on kullavarude poolest maailma viimaste seas
Keskpankade kullareservid on jõuliselt kasvamas, millele on peamiselt kaasa aidanud arenevate riikide ostud, aga ka mitmed Ida-Euroopa riigid. Eesti Pank on nii kullareservide mahu kui ka osakaalu poolest maailmas viimaste seas, selgub Maailma Kullanõukogu (WGC) andmetest.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele