Neil päevil saatis peaprokurör Vladimir Ustinov kõikidesse kohalikesse prokuratuuridesse eridirektiivi üksikasjalike korraldustega, kuidas ja miks on tarvis võidelda ebaausate naftaärimeestega.
Peaprokuratuur põhjendab seda olukorraga naftaturul: lokkav petturlus, salakaubavedamine jne on viinud selleni, et riigil jääb igal aastal saamata miljardeid naftadollareid.
Peaprokuratuuri andmetel on afäärid kütusega muutunud hästitöötavaks mehhanismiks, mis töötab juba mitmeid aastaid. Asjasse on segatud kümned tuhanded inimesed: alates väikestest bensiinivarastest kuni suurte naftaeksportöörideni.
Peaprokuratuuri direktiivist selgub, et kõige levinumaks kuritegevuse vormiks on banaalsed sisselõiked torujuhtmetesse. See kuritegevuse viis on levinud kõigis regioonides ning selle vastu suudavad militsionäärid kuidagimoodi siiski võidelda.
Raskem on lugu legaalsete firmadega, kes spetsiaalselt viivad n-ö varju alla osa kütust.
Tihti petavad ostjaid ja emafirmasid ka naftatöötlemistehased.
Hiljuti jäid petturlusega vahele Kogalõmneftegazopererabotki ja Moskva ASi MNPZ-Sbõt juhid.
Peamine peaprokuratuuri siht on direktiivi järgi siiski kuritegevus, mis on seotud nafta ekspordiga. Tihti on tankerid kohandatud salakauba veoks nii, et osa lastist läheb tollist ilma makse maksmata läbi.
Väga tähtsal kohal on ka valeekspordi küsimus ja käibemaksu ebaseaduslik tagasiküsimine, millega tegelevad offshore-firmad ja mõningad suurkompaniid. Nii teatati, et uuritakse kahe Küprose ja ühe Liechtensteini firma tegevust, mis esitasid fiktiivsed lepingud nafta väljaveo kohta Novorossiiski sadamast.
Suurt kahju tekitavad riigile ka fiktiivsed tuletistehingud. Naftatootjad sõlmivad n-ö partneritega lepingud, milles näidatakse ära minimaalsed naftahinnad ja valuutakursid. Kaup läheb aga teele hiljem, kui näiteks dollari kurss on tõusnud.
Ainuüksi taoliste manipulatsioonidega kaotab riik arvestuste kohaselt aastas 1,6 mld dollarit.
Autor: ÄP Online
Seotud lood
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.