Peaprokuratuuri direktiivist selgub, et kõige levinumaks kuritegevuse vormiks on banaalsed sisselõiked torujuhtmetesse. See kuritegevuse viis on levinud kõigis regioonides ning selle vastu suudavad militsionäärid kuidagimoodi siiski võidelda.
Raskem on lugu legaalsete firmadega, kes spetsiaalselt viivad n-ö varju alla osa kütust.
Tihti petavad ostjaid ja emafirmasid ka naftatöötlemistehased.
Hiljuti jäid petturlusega vahele Kogalõmneftegazopererabotki ja Moskva ASi MNPZ-Sbõt juhid.
Peamine peaprokuratuuri siht on direktiivi järgi siiski kuritegevus, mis on seotud nafta ekspordiga. Tihti on tankerid kohandatud salakauba veoks nii, et osa lastist läheb tollist ilma makse maksmata läbi.
Väga tähtsal kohal on ka valeekspordi küsimus ja käibemaksu ebaseaduslik tagasiküsimine, millega tegelevad offshore-firmad ja mõningad suurkompaniid. Nii teatati, et uuritakse kahe Küprose ja ühe Liechtensteini firma tegevust, mis esitasid fiktiivsed lepingud nafta väljaveo kohta Novorossiiski sadamast.
Suurt kahju tekitavad riigile ka fiktiivsed tuletistehingud. Naftatootjad sõlmivad n-ö partneritega lepingud, milles näidatakse ära minimaalsed naftahinnad ja valuutakursid. Kaup läheb aga teele hiljem, kui näiteks dollari kurss on tõusnud.
Ainuüksi taoliste manipulatsioonidega kaotab riik arvestuste kohaselt aastas 1,6 mld dollarit.
Autor: ÄP Online