Pakutakse teisigi talvise aktiivse puhkuse võimalusi ? ratsutamine ja saanisõit, mootorsaani- ja ATV-safarid, uisutamine, kelgutamine, petank, fun-ball, squash, talikalastus jt.
Enim võimalusi pakub talvepealinna Otepää ümbrus. Eesti arenenuim mäesuusakeskus on Otepää kõrgustiku kõrgeimal tipul Kuutsemäel (217 m üle merepinna). Otepäält 12 km Kuigatsi pool asuva viie tõstukiga Kuutsemäe peanõlv on piisavalt lauge esmakordselt mäesuuskade proovijailegi. Kuutsemäel saab ööbida ja süüa, suusavarustust ning mootorsaane laenutada ja mäesuusatamist õppida, on ka murdmaarajad. Läheduses Arula külalistemajas saab uisutada ja paintball?i mängida.
Arulast kaks km Puka pool pakub vaheldust kahe tõstukiga Meegaste mägi, Sihva poole jäävad Lutsu turismitalu suusarajad ja valgustatud radadega Madsa suusakeskus.
Pühajärve-Sihva tee lähedal Annimatsi kämpingus on suusarajad, saab mängida petanki, seminare ja kokkutulekuid korraldada. Sihva-Kääriku teele jääb Eesti järsim ja ohtlikem nõlv Seinamägi, kus tõstuk töötab vaid ettetellimisel. TÜ Kääriku spordikeskuses on murdmaaradu igale maitsele, tähistatud on rajad 1?10 km-ni, neist 3,5 km valgustatud, lisaks 14 km pikkune Kekkose matkarada, suusamatkarada Tehvandile ja liuväli. Ka hotell on nüüdseks renoveeritud.
Ca 4 km Käärikult Keeni pool on täisteenindusega Piiri suusanõlv. Sihvalt 4 km Sangaste pool saab suusatada ja väikest pidu pidada Väike-Trommi talus, Sihvalt 2 km Vidrike pool on mõnus Marjamäe nõlv (72 m) valgustuse ja mäesuusavarustuse laenutusega. Vidrike tallis ja Sangaste lossis saab saanisõitu teha, Sokka turismitalus paintball?i mängida ja suitsusaunas käia. Kindlasti tasub ronida Hobusemäe vaatetorni, sealt näeb kogu Pühajärve ja selle ümbruse kuppelmägesid.
Otepää-Valga teel asuv suurima langusega slaalominõlv Väike Munamägi (jalamilt 80 m) on nüüd jälle avatud. Siin saab sõita ka mootorsaanide ja ATVdega, korraldatakse öösafareid ja haagisreesõite. Veidi Otepää pool on Ansomäe 5 laskumisnõlva, kelgumägi ja -rennid (snowtubing), murdmaarajad ning lasketiir. Otepääl on rahvusvaheliselt tuntud Tehvandi murdmaasuusakeskus ja suusahüppetornid, liuväli Karupesa hotelli juures ja O?Boy Snowtubing Park Linnamäe orus, kus on muuhulgas mäesuusakool.
Võru ja Põlva tee vahel Pilkusel on valgustatud nõlvaga Männiku mägi, murdmaarajad ja varustuse laenutus. Vana-Otepääl Kaarnajärve ääres on suusarajad ja liuväli uisulaenutusega. Rõngu teel Andu puhkemajas saab lisaks suuskadele-uiskudele ATVde ja lumesaanidega sõita ning ratsutada.
Võrumaal, Võrust ca 10 km Vastseliina pool Tootsil osutab viit Eesti sügavaima (70 m) oru nõlval asuva Kütioru suusa- ja puhkekeskuse poole. Siin on valgustuse ja tõstukitega slaalominõlv, murdmaarajad, mäesuusakool ja suusavarustuse laenutus, loomulikult majutus, toitlustus ja saun. Eesti kõrgeima, Haanja kõrgustiku südames Haanjas on lumerohked murdmaarajad, Rõuge teel Kurgjärve spordibaasis on ka tõstukiga nõlv, valgustatud liuväli ning suusa- ja uisulaenutus.
Mõnusat suusapuhkust pakub enamik Haanja kandi turismitalusid, orelimeister Kriisa talust ja Abi puhkemajast saab üürida mootorsaane. Rõuges Kiidi turismitalus on nüüd lisaks suusa- ja matkaradadele ka tõstuki ning valgustusega kelgu- ja slaalominõlv ning liuväli.
Põlvamaal Savernas Relvo motelli ümbruses on head suusarajad ja liuväli. Põlva serval Mammastes, Orajõe ürgorus on suusarajad, muinasstiilis Tamme vabaõhutrahteri ja puhkemajade juures ka kelgumägi ja uisuväli, Timmo tallidest korraldab AS Kagureis romantilisi ratsa- või saanisõite talvises metsas, ka tõrvikute valgel. Lõkke ääres piknikul pakutakse särisevaid vorstikesi hõõgveiniga. Neid talverõõme saab nautida ka Põlva-Kanepi tee lähedal Hurmil Savi talus. Metsas suusatada ja suusahüppeid proovida saab Karilatsil Mesikamäe talus.
Sakala kõrgustiku ilmekaim osa asub ürgorgude lõhestatud maastikuga Loodi looduspargis Paistu ümbruses. Viljandimaa suusakeskus asub Holstre-Pollis, ca 14 km Viljandist Mustla pool. Uued slaalominõlvad on Viljandi Lossimägedes ja 3 km Karksi-Nuiast Pärnu pool Leelil Maie talus, kus on ka kämping Halliste ürgoru veerul.
Autor: Jaan Masing
Seotud lood
Olen veendunud, et tehisintellekt (AI) on saamas meie elu lahutamatuks osaks, kuigi selle juurutamine ja kasutuselevõtt võib võtta kauem aega, kui paljud eeldavad. Oleme juba näinud, kuidas AI suudab tõhusalt lahendada äärmiselt keerukaid ülesandeid. Samas on see tehnoloogia veel üsna kaugel täielikust äriprotsessidesse integreerimisest, mis nõuab põhjalikku tööd ja aega.