Järeleandmine Saksamaale õõnestab rahaliidu usaldusväärsust ning kinnitab väiksemate liikmesriikide kartust, et suurriigid saavad ühisreeglitest mööndusi.
Eurotsooni rahandusministrid töötasid välja kompromissi, mis märkis ära Saksamaa eelarveprobleemid, kuid ei andnud ametlikku hoiatust, mis kantsler Gerhard Schröderi sõnul olnuks ?vastuvõetamatu?.
Eurole mõjus teade esialgu positiivselt, hoolimata kriitikast, et ?poliitiline kokkulepe? seab ohtu ühisraha stabiilsuse. Euro tugevnes, sest Saksamaa ei pea nüüd nõrgas majandusseisus makse tõstma ega kulusid kärpima, mis Euroopa suurima majanduse kasvu veelgi kinni hoiaks.
Vastasseisu põhjuseks oli 1997. a Saksamaa pealekäimisel sündinud stabiilsuspakt, mis pidi tagama, et ühe riigi vastutustundetu kulupoliitika ei seaks ohtu ühisraha kurssi. Eelkõige pidas Saksamaa silmas Itaaliat, kuid sattus ise ühes klassis Portugaliga esimesena riskitsooni. Mõlema riigi eelarvedefitsiit ületas läinud aastal 2 SKTst ning on sel aastal tõusnud ohtlikult lähedale stabiilsuspaketis ülempiiriks seatud 3 protsendile. Saksamaale ennustatakse defitsiidi kasvu tänavu 2,7 SKTst.
Pakti järgi tuleb sellises olukorras anda ametlik hoiatus, millest järgmine samm on trahvid. ?Stabiilsuspaketis on fikseeritud täpsed raamid, mida liikmesriigi majandus peab järgima. Komisjoni ülesanne on valvata kokkulepete täitmise üle,? ütles Komisjoni tööstusvolinik Erkki Liikanen.
Valimisteks valmistuv ning arvamusküsitlustes konkurendile alla jääv kantsler Gerhard Schröder tegi aga hoiatuse vältimisest oma auküsimuse. Ägeda lobby-tööga õnnestus tal oma poole saada nii Prantsusmaa, Suurbritannia kui Itaalia, mis ei jätnud mingit lootust Euroopa Komisjoni ettepaneku läbiminekuks.
Kriitikute sõnul kinnitab see juba mõnda aega nähtaval olnud trendi, et suurriigid eelistavad ühisasju otsustada omavaheliste kokkulepetega, pisendades kõiki riike esindava Euroopa Komisjoni mõju. Samas ei ole euro ainuüksi riikidevaheline kokkulepe. Nii Euroopa Keskpanga juht Wim Duisenberg kui Euroopa tööstuse ja tööandjate organisatsioon UNICE on avaldanud kartust, et järeleandmised heidavad varju nii Euroopa institutsioonidele kui ühisraha stabiilsusele.
Kommentaatorid omakorda juhivad tähelepanu sellele, et Brüssel pole valmis kehtestama suurriikidele samu reegleid mis väiksematele liikmesriikidele. Läinud aastal sai hoiatuse Iirimaa inflatsioonilise eelarvepoliitika pärast.
?Võrreldes Iirimaaga, mis nii siis kui praegu võib ette näidata korras rahaasjad, vajab Saksamaa palju rangemat kohtlemist, sest tema majanduslik kaal on sedavõrd suur,? kirjutas ajaleht Frankfurter Allgemeine esmaspäevases juhtkirjas. ?Kui rahandusministrid probleemist kõrvale hoiavad ja piirduvad leebe noomitusega, ei kahjusta see ainult Komisjoni autoriteeti. Väiksematel liikmesriikidel on siis igati alust kaevata, et nende kohta kehtivad Euroopa Liidu lepingud igas punktis, suurriikide kohta aga mitte,? kirjutas leht.
Selle kriitika vältimiseks pääses Saksamaa kiiluvees eile hoiatusest Portugal, ehkki seal on probleemid kulupoliitikaga veelgi suuremad.
ELi rahandusvolinik Pedro Solbes ütles eile, et on saavutatud kompromissiga rahul. Nii Saksamaa kui Portugal võtsid kohustuse defitsiiti vähendada ning lubasid, et see ei tõuse üle lubatud piiri.
Seotud lood
Aastal 2017 esimese suurema bitcoini buumi ajal, mida juhtiv majandusmeedia aktiivselt kajastas, väljendasid paljud professionaalsed investorid ja finantsettevõtete juhid krüptovarade tuleviku suhtes tõsist skeptilisust. J.P. Morgani (JPM) juht Jamie Dimon pidas krüptovaluutatehinguid pettuseks ja ütles, et vallandab iga ettevõtte töötaja, kes selle nimel bitcoinidega kaupleb. Kongressi kuulamistel nimetas Dimon krüptoraha tokeneid "detsentraliseeritud püramiidskeemideks" ja soovitas valitsusel nendega seotud tehingud keelata.