Kui Tallinna linnapea Jüri Mõis kutsus kaks ja pool aastat tagasi maainimesi Tallinna elama, siis Võru maavanem Mait Klaassen tahab nüüd täita maal mahajäetud talud hakkajate linnainimestega. Võru maavanema selja taha on asunud ka president Arnold Rüütel, pidades Klaasseni ideed suurepäraseks.
Äripäev tahab jahutada Mait Klaasseni ja Arnold Rüütli indu asustada riigi toel linlasi ümber maale ? idee rakendamine Klaasseni pakutud kujul on ebareaalne, sest see seab riigile ülesandeid, mida ta täitma ei pea ? riik ei saa olla kinnisvaramaakler.
Nii, nagu Mõis soovis oma nn ümberasustamiskava ellu viia riikliku abiprogrammiga, on ka Klaasseni meelest tarvilik käivitada riiklik maapiirkondade elamuprogramm ja selle rahastamisskeem näeks välja selline: riik ostab tühjad talukohad üles ning müüb need uutele omanikele pika järelmaksuga. Sisuliselt on see kinnisvaramaakleri töö.
Klaassen peab silmas inimesi, kes tahaksid maale elama minna, kuid ei jaksa seda teha majanduslikel põhjustel ? kui riik oleks kinnisvarabüroo asemel, pääseksid inimesed vahendustasu maksmisest. Samal ajal tahab Klaassen maale maksujõulist elanikkonda ? mida rohkem on maal makse maksvaid kodanikke, seda rikkam on vald ja seda paremini saab kohalik omavalitsus oma elanikke teenindada. Ja kus rikkust juba ees, sinna läheb raha järele.
Eeldada võib aga, et need, kes linnas kehvalt elavad, on enamjaolt kehvikud ka maal. Riigi abist elamise ja maatüki soetamisel jääb väheseks. Tarvis on söötis maa üles harida, tootmine püsti panna, sellekski vajab majandusraskustes inimene tuge.
Seda, et mõni pank võtaks jutule laenusooviga, riigile järelmaksu maksva ja abi toel elava taluniku, ei maksa loota. Ei mahu ta nendegi nimekirja, kes SAPARDist raha saavad.
Maavanem tunnistas, et tema idee ongi toores ja vajab analüüsimist. Toimetuse meelest alustab Klaassen valest otsast. Kui maal tekivad töökohad, paraneb teedevõrk, on olemas internetiühendus, lähevad inimesed ise maale ? seal on kinnisvara odavam ja elu rahulikum. Vastupidiselt Jüri Mõisa üleskutsele ja ilma Klaasseni kutseta liiguvad rikkamad inimesed juba praegu linnast välja, üksikud ka Eestimaa äärealadele. Kes talu soovib, leiab selle isegi. Hakata aga doteerima rikkaid, kes soetavad talu kusagil Lõuna-Eestis, on põhimõtteliselt vale.
Näib ka, et Klaassen ei tea tühjalt seisvate talude omanike plaane ? mõni maa tagasisaanu näiteks loodab, et lapsed taastavad talu, mõni soovib ise seal pensionipõlve veeta. Mõni ootab, et maa läheb hinda. Omanikul omaniku õigus.
Kindlasti on neidki, kes ei oska maaga midagi pihta hakata, aga neid saab aidata ka riiklike programmideta ? parim abiline on siin Kuldne Börs.
Klaasseni kurb jutt tühjadest taludest tuletab meelde, et sügisel valitakse kohalikud volikogud. Ja mida lähemale valimised jõuavad, seda hullemaks läheb juttudes olukord maal. Tegelikkuses on pilt tunduvalt parem, kui poliitikud kurdavad. Üksikute tühjade talude kõrval on kümneid õitsvale järjele jõudnud majapidamisi.
Seotud lood
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.