Seda, et keeduvorst pole tehtud üksnes puhtast lihast, teab vast iga tarbija. Turg viitab vorsti lihasisaldusele üsna lihtsalt: kallimas tootes on liha rohkem, odavamas vähem.
On kaalutud ettepanekut kehtestada keeduvorstidele kvaliteediklassid. Selline jaotus oleks aus nii tarbija kui ka vorstitootja suhtes ? vastavalt klassile on teada, kui suur on puhta liha sisaldus antud tootes. Siis oleks ka selge, et nn lihamassi (MDM ? mechanically deboned meat) võib leida üksnes madalama kvaliteediklassiga vorstist. Iga tarbija võib kindel olla, et madalama klassi keeduvorst on ka üks osa toidust ja peab samuti vastama toiduseaduses ja selle lisadokumentides esitatud nõuetele, st olema ohutu. Siiamaani ei ole olnud kohustust lihamassi sisaldust vorstitoodetes eraldi välja tuua. Sellekohase nõudega direktiiv (2001/101/EC) hakkab Euroopa Liidus kehtima 1. jaanuaril 2003, seega seni ei ole ka meie vabariigis toodetud lihamassi sisaldavad vorstid ELi nõuetega vastuolus. Kuid peetakse heaks tavaks ja usaldusväärsuse tingimuseks tarbijate silmis lihamassi kasutamine toote märgistuses ära tuua, ja seda ka enamik vorstitootjaid teeb.
Lisainformatsiooni toiduainetest annab erimärgistus. Igas Euroopa riigis on käibel paljud erimärgistused. Ka Eestis on neid mitmeid. Aiandustoodetel on oma märk, mahetoodetel oma. Igal aastal valitakse parim uudistoode ja muidugi ka Tunnustatud Eesti Maitse (TEM) 2 kvaliteedimärki (pääsukese- ja ristikumärk). TEM-kvaliteedimärgid on teave sellest, et tegemist on kõrge kvaliteediga ja usaldusväärse tootega. Pääsukesemärk näitab veel lisaks seda, et toote põhitooraine on kodumaine. TEM- projekti raames toiduainete kvaliteedi hindamist läbiviivad eksperdid on kõik oma ala spetsialistid ning lisaks saanud vastava erikoolituse. Tarbija võib kindel olla TEM-märki kandva toote kvaliteedis, sest need tooted on saanud erapooletu ekspertkomisjoni poolt lisahinnangu kõrge kvaliteedi kohta ning usalduse peaks tagama asjaolu, et sellistele toodetele tehakse pidevalt erapooletut kvaliteedi järelhindamist.
Seotud lood
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.