• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,08%6 202,98
  • DOW 30−0,28%44 371,53
  • Nasdaq 0,47%20 297,29
  • FTSE 100−0,32%8 757,29
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%92,64
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,08%6 202,98
  • DOW 30−0,28%44 371,53
  • Nasdaq 0,47%20 297,29
  • FTSE 100−0,32%8 757,29
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%92,64
  • 27.02.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Abiks kvaliteetse lihatoote leidmisel

Seda, et keeduvorst pole tehtud üksnes puhtast lihast, teab vast iga tarbija. Turg viitab vorsti lihasisaldusele üsna lihtsalt: kallimas tootes on liha rohkem, odavamas vähem.
On kaalutud ettepanekut kehtestada keeduvorstidele kvaliteediklassid. Selline jaotus oleks aus nii tarbija kui ka vorstitootja suhtes ? vastavalt klassile on teada, kui suur on puhta liha sisaldus antud tootes. Siis oleks ka selge, et nn lihamassi (MDM ? mechanically deboned meat) võib leida üksnes madalama kvaliteediklassiga vorstist. Iga tarbija võib kindel olla, et madalama klassi keeduvorst on ka üks osa toidust ja peab samuti vastama toiduseaduses ja selle lisadokumentides esitatud nõuetele, st olema ohutu. Siiamaani ei ole olnud kohustust lihamassi sisaldust vorstitoodetes eraldi välja tuua. Sellekohase nõudega direktiiv (2001/101/EC) hakkab Euroopa Liidus kehtima 1. jaanuaril 2003, seega seni ei ole ka meie vabariigis toodetud lihamassi sisaldavad vorstid ELi nõuetega vastuolus. Kuid peetakse heaks tavaks ja usaldusväärsuse tingimuseks tarbijate silmis lihamassi kasutamine toote märgistuses ära tuua, ja seda ka enamik vorstitootjaid teeb.
Lisainformatsiooni toiduainetest annab erimärgistus. Igas Euroopa riigis on käibel paljud erimärgistused. Ka Eestis on neid mitmeid. Aiandustoodetel on oma märk, mahetoodetel oma. Igal aastal valitakse parim uudistoode ja muidugi ka Tunnustatud Eesti Maitse (TEM) 2 kvaliteedimärki (pääsukese- ja ristikumärk). TEM-kvaliteedimärgid on teave sellest, et tegemist on kõrge kvaliteediga ja usaldusväärse tootega. Pääsukesemärk näitab veel lisaks seda, et toote põhitooraine on kodumaine. TEM- projekti raames toiduainete kvaliteedi hindamist läbiviivad eksperdid on kõik oma ala spetsialistid ning lisaks saanud vastava erikoolituse. Tarbija võib kindel olla TEM-märki kandva toote kvaliteedis, sest need tooted on saanud erapooletu ekspertkomisjoni poolt lisahinnangu kõrge kvaliteedi kohta ning usalduse peaks tagama asjaolu, et sellistele toodetele tehakse pidevalt erapooletut kvaliteedi järelhindamist.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 16 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele