Keskkonnaministeeriumi nõuniku Eva Kraavi andmetel on suurimaks Eesti riigi- ja kohalikesse eelarvetesse laekuvaks keskkonnatasuks saastetasud. Aastal 2001 kokku laekunud 289 miljonist kroonist moodustas saastetasu 158,5 miljonit.
Maavarade kasutamise eest laekus peaaegu 76 miljonit, veevõtu eest 71, jahi ja kalapüügi eest 41 miljonit krooni. Kasvava metsa raieõiguse tasu oli 26 miljonit ja keskkonnakahjusid hüvitati 1,4 miljoni krooni eest.
Saastetasu makstakse, kui saasteaineid viiakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid.
Keskkonnatasude maksmise eesmärgiks on Kraavi sõnul ergutada loodusvarade kasutajaid säästlikkusele, ergutada keskkonnasõbralikuma toorme ja kütuse kasutamist ning toetada riigi keskkonnakaitse õiguslike regulatsioonide kasutamist ning tõsta nende tõhusust.
Riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi hoidmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks.
Seotud lood
Aastal 2017 esimese suurema bitcoini buumi ajal, mida juhtiv majandusmeedia aktiivselt kajastas, väljendasid paljud professionaalsed investorid ja finantsettevõtete juhid krüptovarade tuleviku suhtes tõsist skeptilisust. J.P. Morgani (JPM) juht Jamie Dimon pidas krüptovaluutatehinguid pettuseks ja ütles, et vallandab iga ettevõtte töötaja, kes selle nimel bitcoinidega kaupleb. Kongressi kuulamistel nimetas Dimon krüptoraha tokeneid "detsentraliseeritud püramiidskeemideks" ja soovitas valitsusel nendega seotud tehingud keelata.