Äripäev on veendunud, et parteikassade rahastamine kasvab üle üheks korralikuks rahapesu ja maksupettuste skandaaliks. Samas hoiavad rahapesu tõkestamise büroo, kaitsepolitsei, riigiprokuratuur ja maksuamet aga liiga madalat profiili.
Tööhüpotees näeb välja nii. Pesemist vajav või lihtsalt korruptiivne raha on avastanud ühena väljunditest parteikassa täitmise võimaluse. Seesama raha liigub partei funktsionääri kätte, kes vormistab selle annetuseks parteikassasse. Kuivõrd annetuse saab maha arvata maksustatavast tulust, siis saab vastutulelik annetaja selle pealt tagasi veel 26 tulumaksu. Kus on maksuameti silmad? Aga maksuameti juhi Aivar Sõerdi sõnul on maksuametil sel aastal teised prioriteedid.
Ühe skeemi modifikatsioone on tõenäoliselt palju. Pesemise ootel võib olla tõeliselt räpane kuritegelik raha. Rahalis-poliitilise annetuse võib teha ka legaalselt tegutsev ettevõtja, kes tahab Riigikogus läbi suruda oma äri eduks vajamineva seadusemuudatuse.
Kuna ettevõtja(te)l pole võimalik ise seadusemuudatusi algatada, tuleb teha annetuspanus ühele või teisele poliitilisele jõule, kes viib seadusemuudatuse parlamendi ette. Või võidetakse mõni suurem riigihange. Kust ikka võtavad parteide noorliikmed saja tuhandeni ulatuvad summad, millest hooletu kergekäelisusega loobutakse?
Parteikassa täitmise üks hüpoteese on ka riiklike toetuste, näiteks põllumajandusdotatsioonide kasutamine. Toetus võidakse määrata lojaalsetele parteisõduritele, kes kasvatavad midagi või peavad farmi, need annavad sulas osa raha tagasi mõnele teisele parteiliikmele, kes teeb helde annetuse ja saab veel osa makstud tulumaksust tagasi. Sellisel juhul on maksumaksjal kaks korda nahk üle kõrvade tõmmatud.
Rahvaliidu seitse liiget, s.h Riigikogu korruptsioonivastase komisjoni esimees Jaan Pöör, tassisid partei raamatupidajale edasiseks grupeerimiseks koti 100 000 krooni sularahaga. See ei takistanud parteid raudtee erastajat Sposatot kritiseerimast, kes lubas raha kohvriga kohale tuua.
Selle kõrval on lihtsalt naljakas, et 34 Reformierakonna liiget on lühikese ajavahemiku jooksul annetanud parteikassasse, mitmed neist korduvalt, 999 krooni. Need annetajaliikmed tunduksid olema omamoodi seaduskuulekad inimesed, sest 1000 krooni sularahas on erakonnaseaduse järgi juba keelatud. Pidi parteikassas ikka ühekrooniseid münte ja kupüüre olema! Samas panka minna või internetipanka kasutada oli parteiliikmetele ületamatu takistus. Seaduskuulekad olid nad vaid sel juhul, kui raha ei grupeerinud 999kroonisteks annetusteks hoopiski raamatupidaja, nagu see toimus Rahvaliidus. Naljavendadest 999 krooni annetajate kohale jääb kahtlusevari ka ses mõttes, et paras ports sularaha aitab parteiorganisatsiooni rahavooge paremini juhtida.
Erakonnaseaduse täielikul mittetoimimisel jäävad viimaseks õlekõrreks põhimõtted, eetika.
Seotud lood
Aastal 2017 esimese suurema bitcoini buumi ajal, mida juhtiv majandusmeedia aktiivselt kajastas, väljendasid paljud professionaalsed investorid ja finantsettevõtete juhid krüptovarade tuleviku suhtes tõsist skeptilisust. J.P. Morgani (JPM) juht Jamie Dimon pidas krüptovaluutatehinguid pettuseks ja ütles, et vallandab iga ettevõtte töötaja, kes selle nimel bitcoinidega kaupleb. Kongressi kuulamistel nimetas Dimon krüptoraha tokeneid "detsentraliseeritud püramiidskeemideks" ja soovitas valitsusel nendega seotud tehingud keelata.