2001. aasta lõpul läbi viidud uuringust tuli välja kurb tõsiasi ? ligi kaks kolmandikku logistikasektori ettevõtetest nimetas oluliste probleemidena neid, mida nad ise mõjutada ei suuda ning mille kõrvaldamiseks on vajalikud erinevate riiklike organisatsioonide poolsed konkreetsed tegevused. Teisisõnu pole logistikasektori ettevõtete jaoks riigi poolt loodud piisavalt soodsat keskkonda ehk vajalikke eeldusi ettevõtete edasiseks arenemiseks ning edukaks konkureerimiseks teiste lähiregioonide sama sektori ettevõtetega.
Kõige rohkem mainiti probleeme tolliga.
Soovida jätvat töö kiirus, ka olevat asjaajamine kohmakas. Kuigi tollitöötajate töö on üle viidud tulemuspalgale, pole eesmärkide seas tollimise kiirendamist.
Mainiti ka, et IT-programmid jooksevad sageli kinni, serveri maht on liiga väike. Lisaks kurdeti erandjuhuste lahendamise jäikuse ning seadussätete erineva tõlgenduse üle.
Osaliselt on kirjeldatud probleemid juba kõrvaldatud, näiteks peaks Tallinna tolliinspektuuri serveri kiirus olema paranenud.
Tolliprobleemi võimendab see, et proportsionaalselt on logistikaettevõtete seas väga palju selliseid firmasid, mis puutuvad kokku piiriületusega või selle (aegluse) tagajärgedega.
Kui vaadelda lisaks tollile ka teisi piiril tegutsevaid ametkondasid, võib öelda, et ettevõtjatele tekitab probleeme ametkondade tegevuse liiga vähene koordineeritus, ühtsete tegutsemisstandardite puudumine, seadussätete erinev tõlgendus, korraliku ühtse infosüsteemi puudumine ning ametkondadevaheline liiga vähene andmevahetus.
Kuigi tolliprobleem oli põhiline nimetatud probleem, ei saa siinkohal mööda minna tõigast, et kui Eestit võrrelda teiste sarnase ajalooga maadega ehk võrrelda meie tolli sama taustasüsteemiga tollistruktuuridega, on Eesti toll üks parimaid.
Probleemidest Venemaa suunal (idast tulevad probleemid, mida Eesti pool lahendada ei saa) mainiti suurimana topelttolle, aga ka seaduste erinevust kaupade liikumisel Vene ning lääne suunas.
Lisaks ajaliselt pikenenud veoste kontroll ning hiline informeerimine seaduste ning tariifide muutmisest.
Teravuselt kolmas olid klientidelt rahade laekumise probleem, sest seadus ei kaitse ettevõtteid võlgade kättesaamisel.
Väikeste, alla 100 000krooniste võlgade puhul kohtusse minek tulemust ei anna, sest kohtu töö on aeglane ning nt likvideeritud (riiuli)firmalt raha tagasi ei saa. Kokku võivad niisugused võlad aga moodustada suhteliselt suure summa.
Konkurents sektoris on tihe ning osa ettevõtetest pakub kehva kvaliteediga madalate hindadega teenuseid. Viimane on võimalik ümbrikupalkade, salakütuse kasutamise jms pettuste tõttu.
Euroopa Liidu direktiive tahetakse rakendada liiga kiiresti, samas pole need sageli Eestile kasulikud.
Euronormide rakendamine tähendab täiendavaid väljaminekuid, tiheda konkurentsi tõttu aga hindasid tõsta ei saa. Lisaks tekitavad probleeme seaduste kiire muutumine ning muud seadustest tulenevad raskused.
On ametnikke, kes on huvitatud erinevate riiklike asutustega suhtlemisel tekkivatele probleemidele kiire lahenduse leidmisest, aga ka neid, kes probleemi edasi kellelegi teisele suunavad. Viimaseid on kahjuks märksa rohkem. Lisaks segab ettevõtjaid ametkondade bürokraatlikkus.
Probleemide lahendused on probleemiti loomulikult erinevad, küll aga nähakse olulist osa sageli seadusmuudatustel, riigiorganite töö ümberkorraldamisel ning ametiisikute hoiakute muutmisel. Lahendajatena nähakse kõige enam valitsust, tolliametit ja teisi riiklikke asutusi.
Nimetatud probleemid pole uued ning on logistikuile tuttavad juba aastaid. Kuigi kitsaskohti on püütud lahendada, pole paljudes valdkondades soovitud tasemel tulemusteni jõutud.
On selge, et tänapäevase üha tiheneva konkurentsi tingimustes ehk keskkonnas, kus üha enam on fikseeritud toote/teenuse võimalik maksimaalne müügihind ning lisaks on vajalik kvaliteetne teenindus ja õigeaegsed kaubatarned, ei saa taolistes tingimustes rääkida kaubavahetuse ehk ekspordi ja impordi arendamisest üha nõudlikumaks muutuvate partneritega.
Autor: Rauno Palm
Seotud lood
Nõudlus kulla järele tõusis mullu uue rekordini, millele aitasid kaasa nii keskpankade kullaostud kui ka investeerimisnõudluse kasv, selgub Maailma Kullanõukogu värskest raportist.