Maailma Turismiorganisatsiooni esialgsetel andmetel ulatus 2001. aastal ööbimisega reiside arv kõigisse maailma riikidesse kokku 689 miljonini ehk aasta jooksul vähenes reiside hulk 1,2 võrra.
Turismimajanduse kasvu pidurdumist tulenevalt maailma majanduse jahtumisest oli märgata juba alates aasta algusest, kuid pärast 11. septembri terrorirünnakut New Yorgis langes reiside arv seoses lennukisõidu ja sõjaohu kartusega tunduvalt. Viimati langes rahvusvahelises mastaabis välisreiside arv eelneva aastaga võrreldes 1982. aastal (0,4 võrra). Sellest hoolimata on Maailma Turismiorganisatsiooni prognoos aastaks 2002 optimistlik.
Euroopa riikidesse tehti 2001. aastal kokku 400 miljonit ööbimisega reisi ehk 0,7 vähem kui eelneval aastal, kusjuures reisid Põhja-Euroopasse vähenesid 4,4 ja reisid Ida-Euroopasse 1,2 võrra ning kasvutendentsi näitas vaid reisimine Lõuna-Euroopasse (1 võrra). Põhja-Euroopas kannatasid 11. septembri mõjul kõige rohkem Briti saared, kuhu suurem osa inimesi saabub lennukiga. Samas mitmed Lõuna-Euroopa riigid võitsid, sest rannapuhkusele eelistati sõita kodule lähemal asuvatesse Euroopa riikidesse.
Ka Eesti väliskülastajate arv vähenes möödunud aastal, ulatudes 3,2 miljoni külastajani. Langus tulenes peamiselt soomlaste ühepäevareiside vähenemisest, mis algas juba 2000. aastal. Samas on viimasel paaril aastal varasemast kiiremini suurenenud Eestis ööbivate välismaalaste arv ja ka pikenenud nende Eestis viibimise aeg.
Eeldatavalt moodustasid ööbimisega külastajad 2001. aastal juba 40 kõigist külastajatest, lõplik arv selgub mais. Eesti majutuskohtades peatunud väliskülastajate arv kasvas esialgsetel andmetel 9, nende poolt Eestis veedetud ööde arv aga koguni 14. Ööbimiste kiirem kasv näitab keskmise reisi kestuse pikenemist, mis peaks tähendama suuremat tulu Eesti ettevõtjatele.
Ühepäevareiside vähenemise kõrval kasvasid soomlaste ööbimised Eesti majutusasutustes esialgsetel andmetel 12, rootslaste ööbimised vähenesid vaid 3. Positiivsena võib nimetada ka vene turistide ööbimiste lisandumist tasulises majutuses peaaegu poole võrra, kusjuures kasv oli suurim Tallinnas ja Tartus. See tähendab rohkem kulutavate puhkuse- ja ärireisijate lisandumist vene turistide hulgas.
Väljastpoolt nelja naaberriiki pärit külastajate arv kasvas 2001. aastal 19 võrra, jõudes 580 000ni. Majutusettevõtetes kasvas eriti Saksamaalt, Poolast, Norrast ja Itaaliast tulnud külastajate Eestis veedetud ööde arv, samas kui saabumised Suurbritanniast ja USAst lisandusid eelkõige kruiisireisijate arvel.
Reiside pikenemise kõrval oli positiivseks muutuseks see, et EAS Turismiagentuuri 2001. aasta suvise väliskülastajate uuringu andmetel on hakatud reisi jooksul Eestis rohkem ringi sõitma (ringreiside osatähtsus ööbimisega reiside hulgas kasvas 22-lt 28-le). Tallinnas käis reisi jooksul 87 vastanutest, kusjuures 64 vastanute jaoks oli see reisi peamine sihtkoht. Majutuskohtades peatunud väliskülastajate arv kasvas 2001. aastal Saaremaal 15, Pärnus 43 ja Tartus koguni 61.
2001. aasta kokkuvõttes oli Eesti turismiteenuste eksport eeldatavalt 11,7 miljardit krooni ehk eelneva aasta tasemest 5?6 kõrgem. See on aga tarbijahinnaindeksi tõusuga samal tasemel, mis tähendab, et reisi kestuse pikenemisest hoolimata ei ole turismitulud püsivhindades kasvanud. Turismitulude aeglane kasv on osaliselt seotud sellega, et on suurenenud reisimine väljapoole Tallinna, kus hinnatase on madalam. Soomlaste keskmiste kulutuste kasvu reisi kohta on viimasel paaril aastal pidurdanud kaupade hinnatõus, mistõttu Eestist ostetakse vähem (eriti tööstuskaupade hinna-kvaliteedi suhet peavad soomlased EAS Turismiagentuuri küsitluste põhjal järjest halvemaks).
Põhiline teenuseliik, millele turistid reisi kestuse pikenedes rohkem kulutaksid, on meelelahutus ja vaatamisväärsustega tutvumine, mis praegu moodustab vaid 3 väliskülastajate kulutustest Eestis.
Nii väike osatähtsus tähendab seda, et omanäolisi ja heatasemelisi vaba aja veetmise võimalusi tuleb juurde vähe või nende reklaamimine turistidele on ebapiisav. Kohalikku toitu pakkuvad söögikohad, kohalikku omapära esindavad suveniirid, aktiivse puhkuse võimalused ja regulaarselt toimuvad ekskursioonid individuaalturistidele on teenused, mida turistid turismiinfokeskuste andmetel küsivad, kuid mida paljudes Eesti piirkondades pole piisavalt pakkuda.
Tallinnas peatuvate turistide meelitamiseks teistesse Eesti piirkondadesse oleks oluline korraldada päevaekskursioone Tallinnast välja, näiteks Harjumaale, Lahemaale ja mujale, ehk paikadesse, kuhu liinitranspordiga on peaaegu võimatu pääseda.
Seotud lood
Olen veendunud, et tehisintellekt (AI) on saamas meie elu lahutamatuks osaks, kuigi selle juurutamine ja kasutuselevõtt võib võtta kauem aega, kui paljud eeldavad. Oleme juba näinud, kuidas AI suudab tõhusalt lahendada äärmiselt keerukaid ülesandeid. Samas on see tehnoloogia veel üsna kaugel täielikust äriprotsessidesse integreerimisest, mis nõuab põhjalikku tööd ja aega.