Riigi veider viis kodumaise ettevõtluse toetamiseks

Rahandusministeeriumis valminud alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse eelnõu seadustab kütuse segamise tolli- ehk aktsiisilaos. Kodukootud keemikute kokkusegatud kütus, mis autoomanikele Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Liidu (AMTEL) hinnangul aastas ca 140 mln kr kahju toob, muutub legaalseks kaubaks. Ametnike sõnul on seaduse eesmärk riigikassasse rohkem aktsiisiraha saada.

Äripäev ei pea ministeeriumi sellist hoiakut õigeks. Ainuüksi raha kättesaamise nimel ei tohi lubada kütuse segamist. Selle ohtlikele tagajärgedele ametnikud pole paraku mõelnud.

Parem segatagu kütust aktsiisilaos kui kusagil nurga taga, väidavad rahandusministeeriumi ametnikud. Põhimõtteliselt positiivne püüdlus proovida kütuste segamine kontrolli alla saada, kuid see ei pruugi tulemusi anda. Maksuraha tuleb riigile küll rohkem, ent põhiprobleemi ? segatud kütuse kaheldava väärtusega kvaliteeti ? see ei lahenda. Tolliladu ei ole tehas ja nagu ütles ÄP-le AMTELi juht Jaak Uudla, ei saa tollilaos kütust kõiki nõudeid arvestades segada. Naftakeemik emeriitprofessor Leevi Mölderi sõnul on aga kütuse segamiseks vaja eri väljaõppe ning eriharidusega spetsialiste. Kui arvestada, et eelnõu seadustamisel peaks sellest enim võitma väiksemad hulgifirmad (suurtel on oma tarnekanalid), siis kust see hulk väikseid need tipptasemel keemikud välja võtab? On ju senigi enim solkkütuse avastamise juhtumeid väiksemate firmadega seotud, ja jääb ka edaspidi.

Eelnõu ütleb, et aktsiisikaupa tuleb laos hoida nii, et kontrollival ametnikul oleks sellele alati ligipääs ning et mootorikütuse ja kütteõli tootmisel tuleb esitada volitatud asutusele iga kaubapartii selle analüüsiks ning vastavussertifikaadi väljastamiseks.

Samas väidab AMTELi nõunik Aimar Lukk, et Eestis puudub sõltumatu kütuselabor, kus segamise tulemusi hiljem mõõta saab. Samuti väidavad autoasjatundjad, et segatud partii hoiab oktaanarvu paar päeva kuni nädal. Piisav aeg sertifikaadi saamiseks, ent kui selle aja jooksul kütusepartii jõuvankrite mootorites ära ei põletata, ei või iial teada, milline tema kvaliteet hiljem on.

Neste Eesti jaemüügijuht Artur Praun ütleb küll, et segatud ja salabensiini osakaal turul on vaid 20, ent kes garanteerib, et autoomanik just selle 20 hulgast endale ei tangi. Pole ju tanklates silte ?segatud 95? või ?3. märtsil segatud DK?. Milline vedelik parasjagu paaki sattus, selgub mõne aja pärast, kui auto kas siis ise edukalt teel edasi veereb, või veereb hoopis teise auto slepis remonditöökoja poole.

Irooniliselt võib ju öelda, et riik hoolitseb selle seaduseelnõuga kodumaise ettevõtluse edenemise eest ? tööd ja käivet saavad nii kütusesegajad kui ka autoremonditöökojad. Tarbijatele paraku ei ole mõeldud. Kütuse segamine tuleb täielikult keelata, on toimetus veendunud. Praegune eelnõu tagab küll riigile mõningase lisaraha, ent tarbijale kindlust, et tangitav kütus on kvaliteetne, ei anna. Riik on hoolitsenud enda eest, riigi alamate eest aga mitte.