Raieõiguse müümine jätab omanikule vara kinnisvara alles

Juriidiliselt tähistatakse kasvava metsa müümist terminiga kasvava metsa raieõiguse võõrandamine. See tähendab, et metsaomanik annab ostjale õiguse langetada puud ja omandada raiutud metsamaterjal. Ostja peab müüjale tasuma vastavalt kokku lepitud hinnale, mis puude eest arvestatakse.

Metsaseaduse kohaselt kuulub raieõigus metsaomanikule, s.o isikule, kes on maaomanikuna kantud kinnistusraamatusse. Teatud juhtudel võib ka maa tagastamist ootav isik raieõigust omada. Seda siis, kui tagastatava maa piirid on selged ja maakonna keskkonnateenistusega sõlmitud vastav leping.

Raieõiguse võõrandamiseks tuleb sõlmida kirjalik leping. Leping ei pea olema notariaalselt tõestatud, kuid seadus ei luba metsa müümist suulise kokkuleppe alusel.

Keskkonnaministri määrusega on kehtestatud rida tingimusi, milles pooled peavad tingimata kokku leppima. Nii peab leping sisaldama sätteid metsa asukoha, raiepindala, raiekoha piiride, tööde tegemise tähtaja jm tingimuste kohta.

Kindlasti peab lepingus kokku leppima poolte vastutuse lepingu võimaliku rikkumise korral. Näiteks võiks lepingus olla kirjas leppetrahv puhuks, kui ostja ületab raieala piire või ei korista raielanki lepingus ettenähtud tähtajaks. Kui müügihinna tasumine ei toimu ettemaksuna, võib lepingus sätestada viivise, mida ostja on kohustatud tasuma, kui raha ei ole kokkulepitud päevaks makstud. Trahvi või viivist saab nõuda vaid siis, kui pooled on selles kirjalikus vormis kokku leppinud.

Seadus nõuab, et metsaomanik peab tõendama raieõiguse olemasolu ning ostja veenduma raieõiguse kuulumises müüjale. Selleks peab müüja esitama isikut tõendava dokumendi ning kinnistusraamatu väljavõtte, mis tõendab maaomandiõigust. Lisaks peab raieõiguse müüja pärast müügitehingu toimumist teavitama sellest maakondlikku keskkonnateenistust vormikohase teatisega.

Kirjeldatud nõuded kehtivad ainult juhul, kui võõrandatakse raieõigus ehk kui raie teostaja omandab ka raiutud metsamaterjali. Kui metsaomanik tellib ainult raieteenuse, siis peab ta küll tõendama raieõiguse olemasolu, kuid kirjaliku lepingu sõlmimise ega keskkonnateenistuse informeerimise kohustust tal ei ole.

Eesti erametsade pindala on üldjuhul üsna väike. Kümneaastane raiemaht raiutakse tihtipeale välja ühe korraga. Raieõiguse müük võib olla omaniku jaoks elu tehing, mistõttu peab müügi korraldamisse täie tõsidusega suhtuma. Enne raieõiguse müügilepingule allakirjutamist on alati kasulik uurida ostja tausta veendumaks tema usaldusväärsuses. Lepingu koostamise juures ei ole üleliigne mõne juristiga nõu pidada.

Autor: Jaanus Aun