Eesti Energia jääb riigimonopoliks

Eesti Energia peab tagama elektri hinna langetamise ja Narva Elektrijaamade katelde uuendamise ilma valitsuse poolse rahasüstita, ütles eile valitsuse pressikonverentsil majandusminister Liina Tõnisson. Valitsus loobub seega nii Eesti Energia aktsiakapitali laiendamisest kui ka riigi garantii andmisest laenudele. Kui investeeringute katteks emiteeritakse võlakirju, siis teeb seda Tõnissoni sõnul Eesti Energia.

Kuigi Tõnisson keeldus nimetamast elektri uut hinda ja rõhutas, et selle määramine on Eesti Energia juhtide pädevuses, kinnitas ta, et uutes hinnapakettides suurendatakse seni kavandatust rohkem vahet öise ja päevase tariifi vahel.

Euroopa abirahade võitmiseks säilitatakse Tõnissoni sõnul Eesti Energia monopoolne seisund, mis erineb president Arnold Rüütli poolt Riigikogule tehtud ettepanekust. Valitsus on valmis Eesti Energiat laenude saamisel toetama, milleks on näiteks kinnitus EBRD-le, et ettevõte jääb riigi omandisse, lausus Tõnisson.

Elektri hinna tõusu on võimalik pidurdada tootluse kärpimise arvel, mis aga ei lange kokku investorite huvidega.

Kui energeetikasüsteem kuulub riigile, siis me saame investeeringuid katta Euroopa Liidu ISPA abirahadega ja EBRD laenuga. Nii EBRD kui ka Põhjamaade Pank avaldasid valmisolekut elektrijaamade renoveerimiseks raha laenata, kui kuulsid, et me läheme laenu peale välja.

Elektrijaamade katelde väljavahetamisel ei looda lisavõimsusi. Katlad, mille tööiga kestaks veel väga kaua, vahetatakse välja keskkonna saastamise vähendamiseks. Kuna investeeringud lähevad peamiselt keskkonnaseisundi parandamiseks on abirahade kasutamine õigustatud.

Milliseks kujuneb edaspidine hinnatõus, kui õnnestub Euroopa Liidu keskkonnatoetustele rajatav elektrijaamade ümberehituste finantseerimisskeem?

Järgneval paaril aastal, kui Eesti Energia vajadused finantseerimise järele on suurimad, kujuneb hinnatõusuks 8?9 protsenti. Praegu kaalutakse, kas hinda hakatakse tõstma ühe või poolteiseaastase vahemikuga. Mida pikem vahemik, seda suurem tõus.

Seejärel seotakse hinnatõus inflatsiooniga, millest tõus võib erineda pluss-miinus ühe protsendi võrra.

Miks kavandate Eesti Energiale mööndusi nii maareformi kui ka keskkonnamaksude osas?

Tänavuse aasta lõpul on Eesti Energia rahavajadus kogu ümberkorraldusperioodi suurim. Kui nad täidaksid kõik varem kavandatud kohustused, tuleks ettevõttel puudu ligi 100 miljoni krooni väärtuses käiberaha.

Elektrijaamade renoveerimise ajaks lükkame edasi elektriliinide aluse maa notariaalsed toimingud, millega viivitame ligi 400 miljoni krooni suuruse kulutusega neli aastat. Keskkonnamaksusid kavandades arvestame, et enamik praegustest investeeringutest on suunatud saaste vähendamiseks.