Rikas ja vaene tervishoid

Kui vaadata inimeste ravi tervikuna, siis on eraldatavad kaks poolt: ärivaldkonda kuuluv ravimimajandus ja arstiabivõrk koos ambulatooriumide ja haiglatega. Ravimiäri õitseb. Apteeke kerkib nagu seeni pärast vihma. Ka teenistusel pole viga, paljud ravimiturul tegutsejad kuuluvad rikkamate inimeste hulka.

Jõgeva maakonda külastanud sotsiaalminister Siiri Oviiri andmetel on ravimihinnad Eestis tõusnud viimase paari aasta jooksul 100%. Maailmas sellist hinnatõusu täheldatud ei ole. Allakirjutanu arvates puudub meil ravimifirmade vaheline konkurents, mis sunniks hindu alandama. Tegemist on suletud süsteemiga, kus turumajandus ei toimi. Patsient ei saa ju enamasti ravimit valida. Selle kirjutab välja arst. Maksumaksjate raha voolab peaaegu kontrollimatult erasektorisse.

Ambulatoorseks arstiabiks ja haiglate ülalpidamiseks jääb üha vähem raha. Rootslaste poolt koostatud haiglate strateegilisse arengukavasse Hospital Master Plan 2015 kavatsetakse teha muudatusi, aga milliseid, on veel teadmata. Ka Jõgeva maakonnas on koostatud tervishoiu arengukava kuni aastani 2015. Valmimisel on Jõgeva haigla arengukava. Neist ei ole suurt kasu, sest sotsiaalministeeriumipoolne tervishoiu arengu planeerimine ja haigekassa finantseerimine ei haaku. Tegelikkuses on maakonna tervishoiuasutustel isegi raske oma arengut planeerida, sest haigekassaga sõlmitakse teenuste osutamise lepinguid ainult ühe aasta peale. Sageli tehakse ka äkilisi otsuseid.

Tegelikult ei olda järskudeks muudatusteks valmis. Praeguse elatustaseme juures ei ole reaalne, et inimesed ise suudaksid ravikulusid tasuma hakata. Arstiabi muutub sel juhul paljudele rahapuuduse tõttu kättesaamatuks ning selle tagajärjed ilmnevad alles aastate pärast. Haiglate arengukava koostamisel on ka probleemiks nõukogude ajal tsiviilkaitselistel eesmärkidel ehitatud suured hoonetekompleksid, millele tuleks leida uus otstarve, rajades sinna kas või hooldekodud.

Autor: Raivo Sihver