Keskpangad ja intressid

Möödunud aasta jooksul toimusid finantsmaailmas suured muudatused. Keskpangad kärpisid majnduse toetamiseks koosolekust koosolekusse baasintresse.

Nüüd, mil majandus näitab märke uuest tõusust, ei räägita enam sellest, et kas intressimäärad veel langevad vaid sellest millal ja kui palju suuremad keskpangad baasintresse tõstavad.

Möödunud teisipäeval kogunes kokku USA keskpanga (Fedi) avaturu komitee, mis käib koos 8 korda aastas. Seekordselt istungilt veel analüütikud intressimärade tõusu ei oodanud, küll aga oodati, mida ütlevad keskpangad majanduse olukorra kohta.

Teisipäeval teatas Fed, et kõik 10 nõukogu liiget hääletasid intressimäärade muutmise vastu. Ühendriikide keskpankurid ütlesid, et maailma suurima riigi majandus näitab juba märke tõusust ja selle tõestuseks muudeti ka seisukohta majanduse riski suhtes.

Ühendriikide keskpankurid otsustasid lõpetada 15 kuud kestnud seisukoha, et majanduse jaoks on suurimaks hirmuks nõrk kasv. Keskpank andis signaali selle kohta, et möödunud aasta intressikärped, mil baasintressi langetati 11 korral 6,5protsendilt 1,75 protsendile (viimase 40 aasta madalaim tase), on olnud edukad: majandus on stabiliseerunud ja eeldused hüppeliseks kasvuks loodud.

Järgmine keskpanga istungjärk toimub 7. mail ja siis on juba võimalus, et intressimäärasid kergitatakse. Esmaspäeval juba enne Fedi istungjärku ütles ühe investeerimisfondi juht uudisteagentuurile Reuters, et on 78protsendiline tõenäosus, et 7. mail toimub intressimäärade 25 baaspunktiline tõus.

Investoritele pidanuks Fedi poolne seisukoht, et majandus tõusmas igati positiivne otsus olema aga majanduse tõusul on ka negatiivne pool. Nimelt ei meeldi investoritele see, et Fed võib hakata majanduse tõustes intressimäärasid tõstma, et võimalikku inflatsiooni ohjes hoida, sest ettevõtete kasumid langevad kuna laenude teenindamine (intresside maksmine) muutub kallimaks, samuti muutuvad kallimaks uued laenud täiendavate investeeringute tegemiseks. Intressimäärade tõus vähendab ka pankade poolt väljastavate kinnisvaralaenude mahtu kuna inimestele muutuvad kõrgemate intressidega pikaajalised laenud vähem atraktiivsemateks.

Möödunud nädalal kirjutas The Wall Street Journal ka võimalikust Euroopa Keskpanka (EKP) poolsest intressimäärade tõstmisest. Intressimäärade tõstmist põhjendatakse võimaliku inflatsiooni kasvu pidurdamisega. Nimelt on oht, et nafta hindade ja palkade kasv võib kiirendada kaupade kallinemist. EKP ei lubanud intressimäärasid lähiajal tõsta küll aga andis mõista, et käesoleva aasta jooksul võivad muutused toimuda.

Juba enne võimalikke keskpanga poolseid intressimäärade tõstmise otsuseid on tõusmas pankade vahelised intressimäärad. EURIBOR, millest ka siinsete pangalaenude intressimäär sõltub, on viimasel kuu jooksul tõusnud. 6 kuu EURIBOR, mis 22, veebruaril oli 3,397 oli reedel tõusnud 0,14 protsendipunkti võrra 3,569 protsendini. Viimasest EKP intressimäärade otsusest, kui 9. novembril kärbiti baasintresse 0,5 protsendipunkti võrra, on EURIBOR tõusnud aga 0,38 protsendipunkti võrra.

Kui suurimate keskpankade puhul alles räägitakse võimalikust intressimäärade tõstmisest, siis Rootsi keskpank tõstis möödunud nädalal esimesena arenenud riikidest baasintresse. Keskpank otsustas möödunud nädala teisipäeval baasintresse tõsta 0,25 protsendipunkti võrra 4,00 protsendini.