1946. aastal Londoni lähistel sündinud Marianne Faithfull oli 1960ndate alguses õrn blond laulutüdruk. Kuni elu viis ta kokku pöörase Mick Jaggeriga. Elustiili muutumine väljendus nii välimuses kui ka märksa madalamas hääletoonis ? narkootikumid, seks ja rock ?n ?roll. Aastal 2002 kannab tema albumi avasingel nime ?Sex With Strangers?...
Selle minimalistliku elektrilise loo kaasautor on Beck, kes daami värskel teosel ametis veel kahe palaga. Faithfullil on briti ja seetõttu kogu maailma muusikaloos piisav tähtsus selleks, et Metallica palus tal laulda refrääni loos ?The Memory Remains?. Ja et rõõmuga aitavad tal plaati teha ka Blur, Smashing Pumpkinsi ninamees Billy Corgan, Pulpi liider Jarvis Cocker ja Eurythmicsi aju Dave Stewart.
Marianne Faithfulli laulustiili võib võrrelda Amanda Leari omaga. Kuigi muusika on täiesti erinev ? sädelevat diskot siin plaadil ei kuule. Aga tämbri ja nõiduslikult uinutava laulumaneeri poolest on Mick Jaggeri ning Salvador Dali südamedaamid sarnased.
?Kissin Time? kõlab eklektiliselt ? kahele esimesele elektroonilisele loole järgneb kurblik akustiline ballaad jne. Kokku kõlab ?Kissin Time? aga terviklikult ja rahulikult, sisaldades viiteid Faithfulli karjääri algusaegadele. Seda nii lüürikas kui 1960ndatele iseloomulikus naivistlikus muusikas. Mitme pala kõlapildis püütakse saavutada isegi autentset retrosoundi.
Faithfulli kaasautorite käekirjad on üsna selgelt äratuntavad. Näiteks Billy Corgani pisut painajalik ?I?m on Fire?, Bluri pisut ülemeelik ?Kissin Time? või Jarvis Cockeri pisut neurootiline ?Sliding Through Life On Charm?. Kuid üldiselt ei teki küsimust, kelle plaat see on ja mille poolest see teistest erineb. Marianne Faithfull on segiajamatu ka segases seltskonnas.