PM Online: Riigikohtu esimehe arvates on kohtunikud kaitsetud (intervjuu)

<b>Riigikohtu esimees Uno Lõhmus, kas see on teadaolevalt esimene juhtum, kui iseseisvuse taastanud Eestis kohtuniku elu kallale kiputakse?</b>

Minu mälu järgi on küll esimene. See on ennekuulmatu! Juhul, kui see rünne oli seotud kohtunik Merle Partsi kutsetööga, on see käsitletav terve ühiskonna vastu suunatud ründena. Mis oli selle ajendiks, selgitab uurimine. Võibolla selgub, et põhjus oli väljaspool kohtunikutööd. Samas aga tõusetub sellest juhtumist kindlasti küsimus, kuivõrd kaitstud on Eestis kohtunikud.

<b>Kohtunik Merle Parts on üks nendest kohtunikest, kes arutab organiseeritud kuritegevuse asju. Kas sellistel kohtunikel on siiski teatud kaitse?</b>

Mingi kaitse on sel ajal, kui toimuvad kohtuistungid, kuid väljaspool istungeid ja muude protsesside ajal sellist kaitset ei ole.

<b>Kas peate vajalikuks, et taoline kaitse muudetaks nn maffiakohtunike suhtes püsivaks?</b>

Seda on praegu raske otsustada. Kui tuvastataks selle ründe seos Merke Partsi kutsetööga ja need asjad hakkavad korduma, on see kahtlemata vajalik. Peaks hakkama mõtlema selle peale, kuidas saaks kohtunikke kaitsta.

<b>Kuidas see mujal Euroopas on lahendatud?</b>

Kindlasti on see kaitse paljudes riikides parem, eriti Itaalias ja Hispaanias, kus on maffiaprotsesse ja ründeid kohtunike vastu. Seal on kaitse tunduvalt tugevam. Eriti neil kohtunikel, kes tegelevad maffia ja terroristide protsessidega. Põhjamaades tõesti neid juhtumeid eriti ei ole olnud ja siin kohtunikud eriliselt kaitstud ei ole. Möödunud aastal mõrvati näiteks üks Läti kohtunik.

<b>Esilalgsed andmed viitavad, et rünnak ei olnud siiski seotud kohtunikutööga. Kui see rünnak oleks olnud seotud Partsu kutsetööga, siis millised oleks kõige esialgsemad meetmed, mida tuleks kasutusele võtta?</b>

Mul seda hetkel raske öelda. Asi tahab läbimõtlemist, milliseid vahendeid on võimalik suhteliselt kiiresti ja väheste rahaliste võimaluste juures abiks võtta. Situatsioon on uudne. Lihtsalt niisama ei saa järgmist kallaletungi ootama jääda. Ka uues karistusseadustikus käsitletakse kohtuniku vastu suunatud kuritegu eraldi näiteks tavalisest mõrvast.