Allhange väheneb, õmblustööstus kasvab

Aastaid on Eesti rõivatööstust hirmutatud allhanketööde üleminekuga ülimadalate tööjõukuludega Aasia riikidesse. Seda pole siiski juhtunud. Ehkki hind on oluline kriteerium, lähtutakse allhankepartnerite valikul ka geograafilisest ja ärikultuuride lähedusest, mis võimaldab tarbija muutuvatele nõudmistele kiiresti reageerida. Tähtis on kvaliteet ja viimasel ajal ka riigi poliitiline stabiilsus. Aasia riikide hinnaeeliseid kahandab veel nende madal tööjõu tootlikkus. Samas tuleb tööjõukulude ning seega ka allhanketöö hindade jätkuva tõusu tõttu tegelda omatoodanguga.

Rõiva- ja tekstiilitööstus on Eestis olulise tähtsusega. Selles valdkonnas töötab 19% Eesti tööstustöötajatest, rõiva-tekstiiltoodete müügi osakaal riigi tööstustoodangu müügist moodustab 13%; ekspordi osatähtsus Eesti ekspordis on 12%.

Rõiva- ja tekstiilitööstuse olulisust Eestis võrreldes teiste Euroopa riikidega kajastab selle valdkonna töötajate suhteline osatähtsus elanikkonnas ? Eesti on selle näitaja poolest teisel kohal Portugali järel. Euroopa Liidus on valdkonna osatähtsus märksa väiksem, siiski loetakse seda võtmesektoriks tootmise ja tööhõive seisukohalt.

Allhanked on Eestist tasapisi lahkumas, ?vahepeatus? tehakse Leedus, aga lõppsiht on Rumeenia ning Valgevene. Kuidas tulevikus allhanketa toime tulla?

Eestis on praegu tööjõukulud ca 2,8 eurot tunnis, Soomes 21 eurot. Kolleeg Madis Võõras ASist Klementi on välja arvutanud, et kui Eestis tõuseb töötasu 10% ja Soomes 5% aastas, ühtlustuvad töötasud 2043. aastaks. Kui Eestis on palgatõus pärast liitumist ELiga kiirem (nt 13%), võib palgatasemete ühtlustumine toimuda juba 2027. Oluline on märkida, et pilt pole sellegipoolest kuigi roosiline. Ettevõtete muud kulud tõusevad praegu oluliselt kiiremini, jõudes Soome tasemele järele.

Muutunud on allhanke mõiste. Kunagi oli see tõesti lihtsaimate detailide Eestisse toomine, siin lihtsaimate tööoperatsioonide tegemine. Nüüd toovad Põhjala brändide omanikud tänu tööjõu hinna suurele erinevusele Eestisse üle järjest keerukamaid tooteid ja hulga lisateenuseid, nt kogu tootmise ettevalmistus ja logistika.

Varem hankisid tellijad kogu materjali ja saatsid komplektidena siia kokkuõmblemiseks, nüüd saadetakse disaineri joonis, mille põhjal tootja konstrueerib mudeli, õmbleb näidise; hangib kogu materjali ning korraldab tootmise.

Täna on ülisuurte ja lihtsate partiide tootmiskohaks juba oluliselt odavamate kuludega regioonid. Seetõttu on Sangar võtnud selgelt arengu järjest suurema lisandväärtuse loomise poole. Allhange võimaldab õmblusettevõtetele praegu positiivset kassavoogu, mille abil saab oma kaubamärki ja sellega kaasnevat jaekaubandust arendada. Lisaks rahale toob allhange sisse hädavajaliku oskusteabe ? uued tehnoloogiad on meile ise koju kätte tulnud.

Lähedus Skandinaavia rõivabrändide omanikele annab Eesti ettevõtetele kiire reageerimisvõime ja sellega eelise odavama tööjõuga riikide ees. Õnneks soosib meid järjest enam ka kiiresti muutuv mood, mis nõuab brändiomanikelt üha kiiremat reageerimisvõimet.

Sangar on veendunud, et edu tagavad tulevikus kõrgema kvaliteediga tooted. Püüame end siduda Skandinaaviaga, mõeldes välja järjest uusi teenuseid, mida sinna pakkuda. Üks näide otsingutest on üksiktoodete tegemine, mis käib risti vastu äriloogikale mastaabisäästuefektiga tootmisest. Katsetusfaasis on Mõõdusärgi teenuse pakkumine meie Rootsi allhanke kliendile. Ka meie Rootsi partner plaanib Mõõdusärgist teha oma brändi ?südant?, ta on meiega sisuliselt strateegilises partnerluses, kust tootmist mujale kolida juba keerukam.

Tulevikus jätkame oma brändi arendamise kõrval ka allhankega, kuid suund on oluliselt vähendada selle osakaalu. Täna moodustab allhange 50% meie käibest, 2005 tahaksime selle viia 20%-le. Sama suunda saab jälgida Eesti rõivatööstuses: allhanke osatähtsus põhiekspordis on vähenenud 72%-lt 1998. aastal 64%-ni 2001. aastal.

Tehnoloogiast ja tootearendusest lähtudes ei ole kergetööstus kerge tööstus, mis tegeleb primitiivse toodangu valmistamisega lihtsat tehnoloogiat kasutades. Tootearenduses ja tootmise planeerimisel kasutatakse arvutiprojekteerimist ja -planeerimist, rakendatakse automaat- ja poolaautomaatseadmeid, nõudmised töötajate kvalifikatsioonile on kõrged. (Artikli aluseks on ettekanne Ettevõtja Eurofoorumil 27.03.)