Valitsus otsustab ilmselt täna, kas jätta jõusse keeleseaduse säte, mis muudab 1. juulist kehtetuks mitukümmend tuhat valdavalt vene rahvusest töötajatele väljastatud eesti keele oskuse kategooriatunnistust, kirjutab Eesti Päevaleht.
Haridusministeeriumi idee kohaselt tuleks seda tähtaega mõne aasta võrra nihutada, sest kesksuveks ei suuda riik kõigilt soovijatelt vastu võtta eksameid, mille alusel antakse välja uued keeletunnistused.
?Tasemeeksami sooritajate järjekord ulatub Tallinnas ja veel mõnes kohas sügisesse,? ütles riikliku eksami-ja kvalifikatsioonikeskuse riigikeele osakonna metoodik Janika Punga.
Tema sõnul tekkisid järjekorrad eelmise aasta lõpus, kui hakati laiemalt teadvustama 1. juuli nõuet. ?Varem pole sellist probleemi olnud, aga inimesed kipuvad ikka oma asju viimasele minutile jätma,? lausus Punga.
Neid, kes uut eksamit ei soorita, kuid kelle ametikohal on eesti keele oskus vajalik, ootaks vallandamine, kui tööandjad seadusetähest täpselt kinni peavad.
Radikaalset lahendust pakub Ühendatud Rahvapartei fraktsioon, kes lubaks kategooriatunnistused vahetada nende omanike taotluste põhjal automaatselt uute tunnistuste vastu.
Fraktsiooni esimehe Viktor Andrejevi väitel vähendab eksamitest loobumine bürokraatiat ja hoiab kokku riigi raha. ?Praegune situatsioon mõjutab negatiivselt ühe elanikerühma integreerumist Eesti ühiskonda, mis omakorda võib ohustada Eesti riigi stabiilset arengut,? leiab Andrejev keeleseaduse muutmise eelnõu seletuskirjas. Ka sellele eelnõule annab valitsus täna hinnangu.