Ilves-Extra sihib tippklassi

Tavalisi treeningülikondi ja jopesid teevad paljud ja konkurents sel alal on üsna tihe, seepärast on Ilves Extra seadnud suuna kallite, tehniliselt keerukate, ekstremaalsete tingimuste jaoks mõeldud rõivaste tegemisele, selgitab firma suuromanik ja nõukogu esimees Arvo Kivikas. Uuemad, osaliselt täispuhutavad ja sel moel kehasoojust säilitavad airvantage-joped võivad maksta üle 20 000 krooni, kuid neid teevad ka väga vähesed.

Eririietus maailmaturule eeldab väga kõrget kvaliteeti ja küllalt suuri investeeringuid. Eelmise aasta kasum jäi seetõttu üsna napiks. Kevadel ostis ettevõte endale gore-tex toodangu valmistamiseks vajalikud seadmed ja sai ka vastava litsentsi. ?Tehniliselt tasemelt ei ole võimalik meid ületada, saab ainult samale tasemele jõuda,? on Kivikas kindel. Suvel ostis Ilves-Extra Soomest pankrotistunud Fredriksoni firma mütsitootmise. Mõlema uue tootmisala jaoks tuli ka inimesed välja koolitada. ?Oli üks suur õppimise aasta,? lausub Kivikas. Kokku kulus mullu investeeringuteks üle 12 miljonit krooni, juurde võeti 60 töötajat.

Uus tehnoloogia võimaldab teha tuult- ja vettpidavaid, kuid samas tänu heal materjalile ka hingavaid rõivaid. Selleks teibitakse kõik õmblused, nii et ka nõelaaukudest niiskus sisse ei pääse. Poes maksavad sellised joped kuus ja pool tuhat krooni. Eesti firma tehtud seeriariietuses tuli norralane Kari Traa tänavu küngaslaskumises koguni olümpiavõitjaks. Selliseid rõivaid vajavad mäesuusatajad, jahimehed, purjetajad. Muu hulgas on Ilves-Extra kaubamärgiga ISC varustatud joped ümber maailma purjetanud. Kivikas, kes omal ajal oli 11 aastat Nõukogude Liidu orienteerumiskoondises, oskab kvaliteetset spordirõivastust ka ise hinnata. Viimase aja uudis on konstruktorilitsents militaartoodangule. Katseeksemplar on juba Eesti Kaitseväe juhatajale tutvumiseks saadetud, kuid kindlasti ei piirdu tootja tulevikus ainult suhteliselt väikese koduturuga.

Olümpiavormi pealisriided Eesti, Soome ja Läti ning osaliselt ka Norra, Taani ja Rootsi koondise tarvis oli Kivikase hinnangul rohkem auasi kui tuluallikas. Eestlased said seejuures vormiriietuse sponsorluse korras päris tasuta. ?Naistel, kes riided õmblesid, oli ikka olümpiamänge vaadates väga uhke tunne,? teab omanik rääkida. Oluline on, et eri riikide esindajad otsisid Eesti rõivatootja ise üles. Järelikult on selle toodang juba tuntud ja hinnatud. Eelmisel aastal müüdi Ilves-Extra vaba aja ja spordi riideid 14 riigis, kaugemad maad olid Lõuna-Aafrika Vabariik, Jaapan ja Austraalia.

Ilves-Extra teine suurem omanik Madis Oras, kes juhib firmas müügitööd, ütleb, et Eestis läheb müüki kõigest 15?20 protsenti toodangust. Tallinnas on kaks, Tartus kolm ja Pärnus üks firmapood. Tänavu on plaanis pealinnas kaupluste arvu kasvatada. Orase sõnul teavad eestlased küll Ilvese firmat, kuid mujal maailmas juba tuntud kaubamärke ISC ja Sail & Ski ei oska paljud veel sellega seostada. Oras hindab ettevõtte arengu kiireks, kohati isegi liiga kiireks, kuid on tulemustega rahul.

ASi Ilves-Extra aktsiapakist 62,6 protsenti enda käes hoidev Arvo Kivikas on praeguse omanikestruktuuriga rahul ja seda muutma ei kipu. Eelmisel aastal emiteeris firma võlakirju kuue ja tänavu veel kahe miljoni krooni eest. Kivikase hinnangul on praegu võlakirjade kaudu firmat rahastada kõige kasulikum, sest intress on soodne.

Küsimusele edukalt eksportturgudel tegutseva firma börsile viimise kohta vastab Kivikas, et juba tema isa ei uskunud kolhoosikorra edukusse. ?Minu arvates on parem, kui asjadel on konkreetne peremees, mis tähendab, et vastutus on paremini määratletud. Palgaline otsustaja, kellel on juhitava struktuuri omamisega väheoluline seos, võib paremini või halvemini näidelda peremeest, kuid ei saa kunagi sisemas tunnetada oma otsuste tagamaid selliselt kui tegelik omanik,? selgitab ta.

Kivikas ütleb, et ka tema mõttemaailm võib muutuda ja firma börsile viimist ei saa kunagi lõplikult välistada, kuid esialgu ta naudib vabadust rahulikult areneda. ?Tootmine on tsükliline, aga katsu sa börsile seletada, miks mõni kvartal kasumit ei tule. Pidevalt kõrge taseme näitamine kurnab ja ei võimalda uut tõusu ette valmistada,? leiab ta.

Ilves-Extra tugevaks küljeks peab ta seda, et nõukogu ja juhatus töötab ühtse kuueliikmelise meeskonnana, kus iga liige erineval ametikohal võrdselt tööd rabab. Omal ajal kooperatiivina nelja õmblusmasinaga tühjalt kohalt alustanud väikesest perefirmast on tänaseks saanud üle 100 miljoni kroonise käibega ja 455 töötajaga tööstusettevõte.