2002. aasta lisaeelarve kokkupanek algas teisipäeval valitsuse kabinetiistungil teravate vaidlustega, sest ministrid kasvataksid riigi tänavusi kulutusi ligi 800 miljoni krooni võrra, kirjutab Eesti Päevaleht.
<pilt#SiiriOviir.jpg#Sotsiaalminister Siiri Oviir#149#236#0> Ministrite taotlused ulatusid kokku 755-760 miljoni kroonini. Samas arvestab rahandusministeerium eelarvega, mille maht saab maksimaalselt olla 400 miljonit krooni.
Kõige suuremate soovidega tulid eelarvevaidlustele sotsiaalminister Siiri Oviir, haridusminister Mailis Rand ja kultuuriminister Signe Kivi. Näiteks küsis haridusminister huvialakoolide toetamiseks juurde 52 miljonit krooni. Minister Liina Tõnisson vajab majandusministeeriumi ning teede- ja sideministeeriumi ühendamiseks üheksat miljonit krooni.
Rahandusministeerium tõmbas esialgu kriipsu kaksikliidu koalitsioonileppes kajastamata taotlustele. ?See ei tähenda, et need asjad pole vajalikud. Nad jäävad üles uude, 2003. aasta eelarvesse,? lausus ministri nõunik Anneli Rõigas.
Kümnete miljonite andmine laste huviharidusele oleks Rõigase hinnangul õige samm. Omavalitsustel on võimalik huvikoolidele raha juurde anda juba sel aastal, sest lisaeelarve suurendab omavalitsuste toetusfondi, lisas ta.
Rahandusminister lootis esialgu toetusfondi kasvatada 150 miljoni krooni võrra, kuid arutelu käigus vähenes summa 30 miljoni krooni võrra.
Rõigase sõnul on mõned lisaeelarve kulud vältimatud. Näiteks peaks põllumajandusülikool saama seitse miljonit krooni eurosuunal olulise veterinaarkoolituse projekti käivitamiseks. Ilmselt on eelarves oma koht ka kaitsekulutustel, sest samal ajal tõuseb ka SKP.
Õunapuu kinnitusel ei kasutata lisaeelarve tulude allikana TOPi müügiraha, mis läheb stabilisatsioonireservi. Sellise rahakasutuse keelab IMFi memorandum, märkis Rõigas.