Alles see oli, kui Paide linnapea Tõnis Kõiv, Paide vallavanem Ülo Ansberg ja abivallavanem Veljo Tammik ning loomsete jäätmete käitlemise tehase eestvedajad ja keskkonnaspetsialistid Paide vallas Sillaotsas asjalikult ringi jalutasid. Oli ka põhjust, sest 75 miljoni kroonine investeering, mis tähendab uusi töökohti, ei saja iga päev sülle kui sügisvihm.
Parmud tiirlesid ümber jutlevate, kätega vehkivate ja näolt higi pühkivate ametimeeste, mööduvalt asfaltteelt kostis sõidukite undamist ja juulikuises kuumas õhus väreles lähedal asuva südamelinna siluett.
Vaatamata kohalike ametnike ponnistusele vana asfaltbetoonitehase tagune inimtühi paik parimaks rääkida ja kinnitusele, et Paide vallavolikogus rajatav tehas vastuseisu ei leia, ei paigutanud tehase juhatuse liikmed Sillaotsat oma mõttelises pingereas esikohale. Valik langes hoopis Väike?Maarjale.
Loomulikult sõltus see võimalikest kulunumbritest. Loomsete jäätmete käitlemise tehase juhatuse liige Ivo Väär selgitas, et üksi puhastusseadmed läheks Paides maksma neli-viis miljonit krooni enam kui Väike?Maarjas.
Kuid kõike ei saa rahasse ümber arvestada. Veel mõni nädal tagasi ei osanud keegi arvata, et raamatukogu ette, kus 27. märtsil Väike?Maarja vallavolikogu istungit pidas ja jäätmetehase rajamist arutas, koguneb paarsada meeleavaldajat. Valdavalt kooliõpilastest protestijad vehkisid loosungitega «Raipetehas Eestimaa kaevu ? tulge mõistusele!», «Oleme vastu!», «Nõuame rahvaga arvestamist!».
Noorukid noorukiteks, kuid ka volikogu ei kiirustanud üksmeelselt eririskiga tehast vastu võtma. Ja valla 5000 inimesest jõudis ligi 800 mõne päeva jooksul volikogu istungi eel oma ei?sõna paberile panna.
Nüüd hõõruvad Järvamaa mehed jälle lootusrikkalt käsi. Maavanem Theo Aasa tunnistas, et võttis Väike?Maarja sündmustest kuuldes kohe kõne siitkandist sirgunud põllumajandusministrile Jaanus Marrandile.
Kui läheb õnneks, on mõlemal ja mitmel ametimehel veel midagi oma saavutuste aruandesse juurde kirjutada.
Autor: Kaarel Aluoja